LAPSEL PIINAVAD SUNDMÕTTED 07.05.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

kurb tunnistada, et pärast mitmenädalast peamurdmist ja erinevate lahenduste katsetamist pean ikkagi tunnistama, et ei tea mida teha...

poja on 5a., 4 kuud tagasi sai omale kauaoodatud õekese. armukadedust seni justkui ei märganud, nunnutab titat ja tahab teisega päevad otsa tegeleda. siis hakkasid aga imelikud sõnavõtud poisi poolt - esmalt hakkas iseenda peale "kaebama" - et "emme, ma tegin nii ja nii" (et just mida paha ta on teinud). viimaks hakkas ta lihtsalt pidevalt halbu asju tegema, justkui vaid selleks, et saaks enda peale siis kurva häälega kaevata (tapsin selle ilusa putuka ära, sikutasin õekest jne.) ja seda aina sagedamini, nii et muud juttu enam polnudki. aja jooksul tekkisid (algul harvem, siis aina tihemini, nüüd juba suurema osa päevast) talle sellised sundmõtte-hood: käib ja karjub, et peab pahasti mõtlema, et ei saa teisiti (ise räägib pidevalt mida paha ta jälle mõtleb). algul häirisid teda vandesõnad, siis kummitas tal peas et peab jumala ära tapma(!) - käis ja karjus, et peab tapma ja siis jälle et ei taha tappa. siis minu kohta igasugust samalaadset ja täna korrutas päev läbi seda juba õekese kohta. vahest läheb n.ö. iseendaga võideldes hüsteeriliseks, püherdab maas ja tormab kisendades mööda aeda ringi. olen temaga pikalt rääkinud ja pärinud, ta väidab et pole armukade (ei paista ka suhtlemisel õega välja), keegi pole teda karistanud ega halvasti kohelnud, vanemate vahel probleeme pole, usuhullud me pole (on kunagi ammu ainult üldistest maailmavaadetest vesteldud). olen teda lohutanud, et läheb üle,siis õpetanud kuidas võiks endale vastu vaielda, oleme püüdnud rohkem huvitavat koos teha, tegevust talle leida, kallistada rohkem ja lõpuks isegi palunud, et kui ta just peab mõtlema siis säästku vähemalt teisi ja ärgu korrutagu selliseid mõtteid teistele ja ärgu karjugu tänaval. meeleolud lähevad aga järjest pingelisemaks. milles ma olen vea teinud? äkki on see tal mingi ealine iseärasus? möödub see iseenesest? läheks psühholoogi juurde, aga laps on võõrastega väga kinnine ja ei tea kas see asja hoopis hullemaks ei ajaks. olen peaaegu kõike katsetanud, hakka või kurja vaimu uskuma...kuidas küll last aidata??

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!



Palun võtke kiiresti ühendust Malle Laenega, kes on väga suurte kogemustega lastepsühholoog. Arutage temaga, mis täpsemalt ette võtta. Malle Laene telefon on 056 495 614.



HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

suhteprobleem

Ma ei suuda enam leida abi ja palun teie nõuannet. Olen 2-kuuse poisi ema. Probleemid mu elus süvenesid raseduse alguses ,kuid nüüd on need saavutanud haripunkti ja ei tea mida ette võtta . Tunnen ,et ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Sünnitus ja lapsega tegelemine on tihti väga kurnav. Väsimus on see, mis Teie mõtted negatiivsetele radadele viib. Mees on kurb, väsinud ja ei oska Teid aidata. Nii tekivad teil tülid, kus ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi