depressioonihaige lähedased 17.04.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Mul oli läbipõlemise tõttu depressioon koos igasugu kõrvalnähtudega (paanikahäired, unetus, hirmud, sundmõtted, vihahood jne). Abiellusin väga empaatilise ja tundelise mehega, ta püüdis anda endast kõike, et mind aidata. Paar aastat pärast kooselu langes ta ise depressiooni, millest ta ülsegi aru ei saanud, lihtsalt eluisu oli nii kadunud, et tulid väga tugevad suitsiidimõtted, ja mitte ainult mõtted. Hakkasime käima koos psühhoterapeuti juures, tasapisi püüame taastuda. Nüüd aga juhtus samalaadne lugu meie sõpradega, naine on raskes depressioonis, hooliv abikaasa on valmis andma kõike, et naist toetada. Kardame, et nendega võib juhtuda sama lugu, alguses mees aitab, pärast läheb nööri otsima. Kas Te oskaksite öelda, kust leida materjali, mis räägib, kuidas depressioonihaige lähedased peaksid end kaitsma, et ise auku ei kukuks.

Arst vastas:

dr Katri-Evelin Esop

Psühholoogilise Nõustamise Keskus SENSUS, Praktilise Psühholoogia Erakool SENSUS

Depressiooni vallandumine on sageli seotud sügavamate põhjustega kui välised sündmused. Sageli on need meie lapsepõlvest pärit ebakohased uskumused iseenda, teiste inimeste ja maailma kohta, mis siis teatud keskkonnatingimuste tõttu saavad aktiveeritud ja põhjustavad seeläbi negatiivset (depressiivset) meeleolu. Praegusel hetkel on depressiooni raviks parim võimalik sekkumisviis psühhoteraapia (kognitiiv-käitumuslik) kombineerituna ravimitega. Kirjandusest soovitan raamatupoodides kättesaadavat depressiooni ja stressiga seotud eneseabiraamatuid. Probleemide püsimisel tuleks aga kindlasti pöörduda spetsialisti poole, kes hindab probleemi tekkepõhjusi ja säilimismehhanisme ning määrab vastava sekkumise. Raviarst või psühhoterapeut õpetavad tehnikaid ning annavad kindlasti ka materjale selleks, et depressiooniga iseseivalt hakkama saada.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

unenäod

Tere.
Ma ei tea, kas pöördun õigesse kohta.
Olen 17 aastane. Minu ema suri umbes pool aastat tagasi. Olime väga lähedased.
Nüüd olen hakkanud nägema täiesti sürrealistlike õudusunenägusid

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Lähedase inimese kaotus on raske. Tekkivad mõtted, mida kõike oleks võinud veel öelda, mida teha. Kirjutate, et olite emaga väga lähedased, seega endale etteheiteid Teie ehk ei tee. Kohanemine ...

Loe edasi

Vapper võitleja?

Olen juba veerand sajandit vana ja ma pole veel iseseisev inimene. Ma ei suuda kuidagi iseseisvaks saada. Peamine takistus on see, et mul pole tööd.

Mind ei lihtsalt millegipärast ei võeta. ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!

Kas ülikoolis õppimine ei ole Sinu jaoks saavutus? Minule jääb arusaamatuks, miks Sa õppimise kõrvale tööd soovid? Muidugi on see võimalik ja vahel ka materiaalselt vajalik samm. Kui ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi