Negatiivsed mõtted, enesekontrolli kaotamine 08.04.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere,

Olen 28 a naine. Minu probleem on selline, et kaldun süvendatult mõtlema ja ette kujutama negatiivseid situatsioone, mis minu elus võiksid ette tulla. Eriti seoses sellega, et ei usalda enda lähedasi inimesi. Nt kujutlen, kuidas inimesed minu selja taga mulle midagi halba teevad, see mõte minus süveneb ja süveneb, kuni lõpuks hakkab tunduma juba tõelisena. Ise arvan, et probleemi põhjuseks võivad olla läbielatud suhete purunemised, mis olid minu jaoks emotsionaalselt äärmiselt rasked taluda. Samas ma saan aru, et selline mõtlemine on täiesti vale ja kahjulik ja püüan sellest hoiduda, kuid automaatselt kaldun jälle sama negativismi ja usaldamatuse rajale. Sellest on hakanud arenema mõttetud hirmud (pimeduse, üksiolemise ees) ja uneprobleemid.

Ka on mul selline probleem, et väga kergesti tulevad pisarad silma. Täiesti igapäevastes, töistes situatsioonides, kui kellegiga kõnelen mingil vägagi tavapärasel teemal lähevad silmad märjaks - tekib selline kontrollimatu harduse tunne. See on väga ebamugav ja segab isegi tööalast suhtlust.

Mida peaksin ette võtma? Kas peaksin minema mõne spetsialisti konsultatsioonile (psühholoog, psühhiaater).

Kommentaariks veel niipalju, et kõrvalt vaatajate hinnangul olen edukas inimene, kelle elu läheb pidevalt ülesmäge; hetkel on mul ka juba ligi aasta kestnud tegelikult probleemideta lähisuhe mulle väga sümpaatse inimesega, tööl on kõik väga hästi, samuti koolis (lõpetan kõrghariduse omandamist). Endale aga tundub, et olen mingi hingelise tühjuse ja kokkuvarisemise äärel, kuigi püüan seda varjata näilise edu taha.