Negatiivsed mõtted, enesekontrolli kaotamine 08.04.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere,

Olen 28 a naine. Minu probleem on selline, et kaldun süvendatult mõtlema ja ette kujutama negatiivseid situatsioone, mis minu elus võiksid ette tulla. Eriti seoses sellega, et ei usalda enda lähedasi inimesi. Nt kujutlen, kuidas inimesed minu selja taga mulle midagi halba teevad, see mõte minus süveneb ja süveneb, kuni lõpuks hakkab tunduma juba tõelisena. Ise arvan, et probleemi põhjuseks võivad olla läbielatud suhete purunemised, mis olid minu jaoks emotsionaalselt äärmiselt rasked taluda. Samas ma saan aru, et selline mõtlemine on täiesti vale ja kahjulik ja püüan sellest hoiduda, kuid automaatselt kaldun jälle sama negativismi ja usaldamatuse rajale. Sellest on hakanud arenema mõttetud hirmud (pimeduse, üksiolemise ees) ja uneprobleemid.

Ka on mul selline probleem, et väga kergesti tulevad pisarad silma. Täiesti igapäevastes, töistes situatsioonides, kui kellegiga kõnelen mingil vägagi tavapärasel teemal lähevad silmad märjaks - tekib selline kontrollimatu harduse tunne. See on väga ebamugav ja segab isegi tööalast suhtlust.

Mida peaksin ette võtma? Kas peaksin minema mõne spetsialisti konsultatsioonile (psühholoog, psühhiaater).

Kommentaariks veel niipalju, et kõrvalt vaatajate hinnangul olen edukas inimene, kelle elu läheb pidevalt ülesmäge; hetkel on mul ka juba ligi aasta kestnud tegelikult probleemideta lähisuhe mulle väga sümpaatse inimesega, tööl on kõik väga hästi, samuti koolis (lõpetan kõrghariduse omandamist). Endale aga tundub, et olen mingi hingelise tühjuse ja kokkuvarisemise äärel, kuigi püüan seda varjata näilise edu taha.

Arst vastas:

dr Elen Kihl

Psühholoogilise Nõustamise Keskus SENSUS Tartu ja Pärnu osakonnad

Tõenäoliselt on Teie puhul tegemist depressiooniga. Sellele viitavad Teie mõtted, tunded, pisarate käepärasus. Soovitan pöörduda psühhiaatri juurde, kes oskab kõige paremini hinnata Teie seisundit ja soovitada ravi. Raviks on tavaliselt kas ravimid või pdühhoteraapia. Kõige efektiivsem on need mõlemad. Ravimid aitavad seisundit leevendada ja psühhoteraapia võimaldab oma emotsionaalsetest probleemidest paremini aru saada, neida lahendada ja tulevikus nende kordumist vältida. Psühholoogilise Nõustamise Keskuses SENSUS võtavad vastu psühhiaatrid, kellel kõigil on ka psühhoteraapia alane väljaõpe.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

vihastamine

tere, olen 22 aastane neiu, heas suhtes olnud ligi kaks aastat.
minu mureks on ohjeldamatu solvumine ja vihastamine partneri peale. me ei ela koos ja ei kohtu liiga tihti (nädalas ligi 4 korda) ja ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Võtke aega endi jaoks ja rääkige oma noormehega rahulikult oma ootustest tema käitumisele. Paluge, et tema räägiks ka oma ootustest Teie rollile. Olge avameelsed ja lubage endile, et kuulate ...

Loe edasi

närviline sõbranna

oleme sõbrannaga juba 6 aastat head sõbrad olnud. Viimase paari aastaga on ta väga närviliseks läinud. ei või iial ette teada millal ta vihastab ja karjuma hakkab. ta solvub igasugute asjade peale ning ...

Vastas dr Katri-Evelin Esop

Inimese emotsionaalne seisund ei ole väga sageli seotud välise keskkonna või teiste inimeste käitumisega. Sageli on selle taga inimese hinnangud iseendale, olukorrale. Seega võivad inimesed kõrvalvaataja ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi