segased tunded 07.04.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere.

Ei tea kohe millest alustada.Algusest?

Olen 28a,abielus,2 lapse ema.

Abielus olen olnud 11a.

Terve see 11 aastat olen püüdnud olla hea ema,armastav abikaasa jne.Arvan,et see on mul õnnestunud.Olen oma soovid ja tahtmised alla surunud,kõigega leppinud,teinud mida mu mees soovis,püüdnud ta soove ja tahtmisi ära arvata (õnnestunult).Tasuks sain ma toriseva ja tööga hõivatud abikaasa,kellel ei olnud aega ei minu ei laste jaoks.

Selle aasta alguses sai mul mõõt täis,tundsin,et ei jõua enam.Olin nõus lahutusega.Otsustasin,et kui kuidagi ei saa,siis kuidagi ikka saab.

Ja peale seda toimus mu mehes muutus, äkki ta avastas,et armastab mind (enne seda-terve 11a- ta väitis,et armastust ei ole olemas,et ma ajan lolli loba),et on kogu aja raisku lasknud ja nüüd üritab ta kaotatud aega tagasi teha,nüüd avastas,et tal on lapsed (poisid) kes vajavad,et nendega tegeldaks,et tal on naine...Nüüd vahetab ta töökohta,et olla rohkem kodus. Nüüd...... Aga miski minu sees on otsa saanud....Pöördumatult... Ma ei tea kas seda saab muuta.. võibolla tahaks,et saaks... ma ei tea. Kõik tema püüdlused ärritavad mind,kõik tundub võlts,ma ei suuda enam temaga suhelda nii nagu enne ja samas ma ei saa ka väita,et ta on nii vastumeelseks muutunud,et jookseks kohe lahutama. Ma ei saa endast aru,mis toimub.

See eelnev sai alguse umbes 4 kuud tagasi,kuid umbes 2 kuud tagasi kohtasin ma ühte noormest (vallaline),või peaksin ütlema,et sain lähemalt tuttavaks, sest teadsin ma teda juba ammu. Kohe tutvuse alguses leppisime me kokku,et mina ei taha teda endale meheks ja tema ei taha mind naiseks.Tundus hea idee olevat sellepärast ma selle välja pakkusingi. Kuid nüüd on minu poolt kõik muutunud(ma ei väida,et tahan nüüd teda meheks- ei taha),mul on tekkinud tunded selle noormehe vastu.Aga temal arvatavasti ei ole. Nojah,eks ma pingutasin vähe üle ka,saatsin messe ja helistasin... Algul me kohtusime üsna tihti,nüüd vähem.. Ta küll ütleb,et olen kallis aga tihti kohtuda ei saa,sest on tööga hõivatud(on küll,tean seda,et see ei ole niisama vabandus-elame väikeses külas kus kõik on kõigile teada) ja tihedal suhtlemisel on oht lähedaseks saada ja seda ta ei taha sest siis tekib tal enese maha müümise tunne.Kord küsisin,et kas tal pole üldse mingeid tundeid minu vastu,siis ta vastas ,et on aga ta eelistab need enda teada jätta.(Siiani on ta väga otsekohene olnud,liigagi otsekohene,ütleb ausalt välja mida mõtleb,ütleb kui talle närvidele käin,ütleb,isegi siis kui teab,et see teeb mulle haiget,sest ta leiab,et pole mõtet keerutada ja udu ajada)Samas ta kinnitab,et ma meeldin talle ja tal ei ole minust ükskõik.Mida peaksin temast arvama?Kas seda, et ta siiski ei hooli minust?Mida peaksin oma tunnetega peale hakkama?Kuidas saaksin oma tunded maha suruda,kustutada???

Ma ei tea mida teha,see kõik kasvab üle pea ja ma ei suuda enam millegist rõõmu tunda.Kõik tundub nii masendav... Kõik ongi nii masendav...

Palun,üritasin kirjeldada kõike nii täpselt kui oskasin,palun,äkki oskate teie nõu anda mida teha.Kuidas käituda oma mehega kuidas teisega...Kas on lootust,et selle teise mehe tunded võiksid muutuda soojemaks minu vastu ...

Palun ärge soovitage minna psühholoogi juurde,ega lugeda raamatuid vastava kirjandusega.See ei aita mind,ma tean,sest lugedes tekitan ma endale probleeme ja vastamata küsimusi juurde ja RÄÄKIDA ma ei suuda.

Jään ootama vastust.

Ette tänades.