hea laps 20.03.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Lp. hr. Küünarpuu,



minu ea (25, N) kohta tundub see probleem ehk veidi lapsik ja lõppude lõpuks ma saan ise ka aru, milles asi, kuid kardan ikkagi, et ei tule asjaga toime.

Nimelt, minu praegune partner on minust mõni aastake noorem ja pealegi ka madalama haridustasemega. See, et me klapime suurepäraselt, sh ka vaimselt, pole aga mingi argument minu vanemate silmis, kellest ma juba aastaid lahus elan, kuid ma ikkagi vajan just nende emotsionaalset toetust. Mis on vast üsna loomulik. Kuna mu vanematekodu ja praegune kodu on enamvähem teine teises Eesti otsas, pole vanemad ja noormees kohtunud ja ega ma seda eriti ei propageeri, pärast kommentaare nagu "einoh, mingi karvane siia küll ärgu tulgu, ehmatan veel haigeks" ja "mis sa seal ülikoolis käid, kui normaalset sõpragi ei saa leitud". Pole nad mu elu-olu kohta midagi küsinudki, piisas vaid vanuse ja ameti mainimisest, kui neil juba pilt selge. Peab siiski tunnistama, et vahel võib neilt päris asjalikku juttu ja nõu kuulda, 24/7/365 mind just ei kritiseerita, kuid seekord löödi küll nuga selga. Ei lähe kuidagi meelest ja kui ma ütlesin ausalt, et selline suhtumine mind kurvaks teeb, siis vabandusest polnud juttugi.

No ja nüüd ma kardangi, et hakkan vanemate arvamusest mõjutatuna oma sõbras vigu otsima ja kes otsib, see ka leiab. Teadlikult annan endale sellest ohust aru, aga lapsena ajjutambitud hea-laps-olemine võib praegugi palju paha teha.

Palun andke nõu, kuidas sellises olukorras end n-ö. kinnitada. Päris raske on ennast lõpuni veenda, et elunäinud inimestel pole sedapuhku sugugi õigus - mõistusega veel õnnestub, aga... Olgu veel märgitud, et ma ei loodagi sinisilmselt seda suhet "igavesti" kestvat, pole enam selles eas, seda solvavam on usaldamatus minu otsuste suhtes.



Tänades, Kriss

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!



Ega see ei ole kuigi haruldane, et vanemad kipuvad oma lastele ise partnereid valima. Kahtlemata kurvastab Teid vanemate usaldamatus Teie valiku suhtes. Teisalt võib ju neid kuidagi ka mõista -- iga vanem ootab ju, et tema laps teeks kõige õigemaid valikuid. Valikud, mis oleksid tehtud nende endi elutarkuse kõrguselt ja nende oma elukogemuste pagasiga. Mis on muidugi võimatu, eks?



Aga jällegi, Te valite ju partnerit endale, mitte oma vanematele, kas pole? See on Teie valik ja kui Te selle valikuga rahul olete, siis see peaks olema ometi kõige tähtsam. See vist on siis esimene kord, kus Te ei ole olnud "hea laps"? Ma kardan, et Teil tuleb elus veel edaspidigi teha valikuid, mida Teie vanemad ei tarvitse mõista. Ehk siis Teil tuleb ilmselt edaspidigi olla "paha laps". Äkki on see nüüd üks kord, kus Te peaksite hakkama leppima olukorraga, kus inimesed ei tarvitse heaks kiita seda, mis Te teete. Ma arvan, et Te mõistate, et ma ei püüa Teid üles kutsuda tegema ebamõistlikke valikuid. Kuid alalõpmata tuleb ette olukordi, kus meil tuleb teha valikuid, mida üks või teine inimene ei mõista või ei kiida heaks. Kuid kui need valikud on Teie jaoks head ja mõistlikud, siis tuleb arvatavasti leppida, et mitte kõik ei mõista neid valikuid/otsustusi. Kõikidele ei saa ometi korraga meeldida, ega ju? Ma kardan, et ükskõik mida Te teete, leidub inimesi, kes arvavad, et olete toiminud valesti, ehk siis olete olnud "paha laps".



Kas Teie vanemad tahaksid, et Te olete õnnelik? Kas see valitud inimene teeb Teid õnnelikuks? Kas Te suudate veenda oma vanemaid, et Te olete õnnelik oma valitud inimesega? Kui Te suudate näidata, et Te elate õnnelikult ja Teie elu on valitud inimesega õnnelik, siis ma usun, et aegamisi nad hakkavad Teie valikut usaldama. Ja ehk siis ka teisi Teie tehtud valikuid ja otsustusi Teie edaspidises elus.



Kirjakirjutamise kunst on praegusel elektroonilise suhtlemise ajastul äraunustatud kunst. Kuid kui Te kirjutaksite oma vanematele päris tavalise kirja, omaenda käega (mitte masinaga) ja kõneleksite neile, mis Teid selle inimsesga koos elades õnnelikuks teeb ja kirjutaksite neile, kui tähtis see Teile on, et nad usaldaksid Teie valikuid ja kui tähtis Teile on see, et nad ka Teie noormeest aktsepteeriksid kasvõi selle pärast, et nad Teid armastavad, siis ehk aitab see neil Teid paremini mõista. Ma ei oska öelda, kas see oleks abiks, aga niisugune mõte mul tuli praegu. Mõnd inimest on se aidanud parandada oma suhteid vanematega sellisel puhul.



Palju edu ja häid valikuid,

HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi