armukadedus 12.03.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere hr. Küünarpuu !

Selle teemal on olnud siin korduvalt juttu ,kuid oma probleemidele pole ma ikka saanud lahendust. Nimelt olen tahtmatult suhteliselt armukade. Elame mehega koos ja kohe tulemas meie mõlema jaoks oluline sündmus, 1 aasta meie tutvumisest. Selle suhte algus oli keeruline ja sealt ilmselt ka minu usaldamatus. Tutvudes ei teadnud ma midagi tema elukaaslasest ja üleüldse selle olemasolust. Mingil hetkel tegi ta selle teatavaks ja siis kõik probleemid algasid. Neil oli meie tutvumise ajal omavahel probleeme ja suhe oli omadega karil. Meie tutvumise hetkeks oli nende tutvumisest möödas 7 kuud .Aprillis tutvusime ja mai lõpupoole oli ta jõudnud mingisugusele otsusele, mida ta küll 2 päeva hiljem muutis. St alguses otsustas ta ,et jääb oma endise elukaaslasega kokku ja ütles seda mulle.2 päeva pärast tuli veinipudeli ja suure kimbu roosidega mulle külla – palus vabandust ja jäi minuga. Nende suhe põhines minu arust materiaalsetel väärtustel ,st mugavus oli see mis mu elukaaslast eks-naisega koos hoidis. Seda on ta mulle ka ise tunnistanud. See aga pole püsiv väärtus armastuses. Minul aga talle selliseid mugavusi pakkuda polnud ja ei pidanud ka seda väga oluliseks. Lisaks sellele on minul laps eelmisest kooselust ,mis oli natuke piirav asjaolu . Mind hirmutab mõte ,et paljud tema eelnevad suhted on olnud lühikesed- enamasti alla aastased. Ma ei ole veel aru saanud miks .Inimesena on ta ideaalne partner - tähelepanelik, hell, armastav, kaitsev jne. Kord küsisin temalt ,kas ta on meie koosoldud aja jooksul tundnud tahtmist kõrvalhüpet teha….millele sain ausa ja otsekohese vastuse ,et kord kui ta külastas on eks-elukaaslast oli tal selline tahtmine. Hoidsin pisaraid tagasi , kuid tulutult. See tegi jubedalt haiget. Me olime siis koos elanud kõigest 9 kuud ja tema tahab juba teisi naisi. Õigemini oma eks-elukaaslast .Üritan teda usaldada ,kuid ikka tunnen meeletut armukadedust ,olen laskunud juba nii madalale, et loen tema maile ja näen ,et nad on oma eksiga palju lähedasemates suhetes, kui ta seda välja laseb paista. Lisaks olen hakanud talle etteheiteid tegema ,kui ta oma sõpradega välja läheb ja mind kaasa ei kutsu – tean ,et nii peletan ta lõpuks endast eemale (piiranguid seades). Kahtlustan teda juba igal sammul .Tunnen ,et see segab mul juba normaalset igapäevaelu. Masendus, asjatu mossitamine jne…Mis Teie , lp spetsialist oskate öelda ,kuidas sellest haiglasest armukadedusest võitu saada ja oma elukaaslast usaldama hakata…. Või peaksin äkki tulema Teie vastuvõtule et abi saada?

Ette tänades 22 a.naine tallinnast.

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!



Kindlasti ei ole see Teile mingi lohutus, aga tuleb tunnistada, et selline asjade seis on küllalt sageli ette tulev.



Suhted ei lõpe päevapealt. Neid ei ole võimalik nagu elektrit lülitist välja keerata ja lõppenuks lugeda. Ma usun, et Te oleta seda ka kogenud, kui Teie eelmine kooselu lõppes. Aga võibolla läks Teil see kergemini. Mõnikord ei suuda inimesed ära otsustada, mida nad tahavad oma suhetest. Nii ka Teie uus elukaaslane. Küllap on veel mingeid suhete "jääke", mis teda seovad oma endise abikaasaga. Need "jäägid" võivad olla mitmekesine segu igasorti tunnetest ja sisaldada mingil määral ka seksuaalset tõmmet. Või harjumust või mingisusgust tuttavlikkuse turvalist tunnet. Kes seda täpselt oskab öelda, mida just. See ei tarvitse olla nii, nagu Teie mõtlete: "pole veel kuigi kaua koos olnud ja juba tahab kedagi teist". Mõned suhete "teoreetikud" väidavad, et meil ei olegi üldse võimalik vabaneda mingil tasemel meil olnud suhetest. Need on meil eluaeg kaasas läbielatud kogemuste ja meid mõjutanud nähtustena. Küllap iga suhe on meid mingil määral vorminud ja me kanname seda kaasas sedakaudu, et me oleme pärast nende lõppemistki sellised, milliseks see meid kujundas. Või mingi vaimse seesmise kuvandina. Teine asi see, et aktuaalsed suhted on kindlasti tugevamad ja jõulisemalt esindatud ja me lähtume oma elus just nendest. Kuid niisuguses staadiumis, üleminekul ühest suhtest teise, on ka lõppev suhe piisavalt tugevasti esindatud ja mõjutab Teie elukaaslase käitumist tugeval määral. Paratamatult. Kuid Te saate oma praeguse olekuga mõjutada teievaheliste suhete jõudu sellega, et teete midagi tõsist oma suhte heaks. Ma ei mõtle siin armukade olemist, ;-). Pigem vastupidi. Armukadedus on üks tunne vist, mis tuleneb usaldamatusest ehk. Ja usaldamatus tekitab omakorda jällegi usaldamatust. Mis kasvab ja kasvab. Ehk oleks seda võimalik pöörata usaldamiseks? Seda on ütelda kergem kui teha. Muidugi. Aga eks iga suhe nõuab tööd ja toimetamist. Mida on Teil kaotada kui Te rohkem usaldaksite? Oma suhe? Võimalik. Mida Te kaotate, kui Te ei usalda? Jällegi võimalik, et Te kaotate suhte. Ometi tundub, et usaldades ja oma suhet seeläbi paremaks muutes (armukadeduse väljenduste vähenemine peaks ju küll seda tegema), loote võimaluse suhte tugevnemiseks ja vähendate suhte katkemise võimalust.



Aga vastuvõtule võita ikka tulla.



Jõudu soovides,

Harri Küünarpuu



Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi