Kuidas aidata lapsel kohaneda lasteaias? 12.05.10 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!
Ei tea enam, kuidas käituda. Laps saab sel kuul 3-aastaseks ja läks selle aasta märtsist lasteaeda. Esimesed 2 päeva läks ideaalselt. Kui olin aias koos lapsega 1h olnud, siis jäi sinna üksinda ilma nututa ja pärast ei tantnud enam ära tulla. Kuid siis tekkis vastulöök. Nüüd pole enam nõus üldse minema aeda ja kui lähebki, siis ainult koos minuga (emaga). Ei ole nõus seal pissima ega lõunat sööma ja magama ka mitte. Kannatab nii kaua ära, kuni koju jõuame ja siis alles pissib. Kui küsin, miks ta ei taha minna lasteaeda, siis tulevad igasugused vastused. Kardab tüdrukuid, poisse, üht kasvatajat, kardab, et ema ei tule järgi, igav on aias jne. Olen kõike proovinud. Lugenud raamatut, kuidas toimida, rääkinud pidevalt kasvatajatega ja nii tegutsenud. Seletanud lapsele selgelt, et emme tuleb alati järgi ja rahustanud ja rääkinud ja rääkinud, aga miski ei aita. Arvan, et äkki kardab, et jäetakse maha. Issi töötab Soomes ja on 10 päeva tööl ja 3 päeva kodus. Issit igatseb väga. Kogu aeg räägib, et tahab issit koju ja kui issi ütleb, et toob auto, siis poja ei taha seda, tahab ainult et issi koju jääks. Varem hoidis vanaema ja mingit probleemi polnud. Läksin ära ja tegi ilusti tsauu ja asi korras, aga nüüd, kui aias hakkas käima, ei jää enam kellegagi. Kisab hüsteeriliselt ja paneb end riide, et ainult kaasa saada. Nagu takjas küljes. Millest selline hirm? Ei tea enam, kuidas last aidata hirmust üle, et vanemad ei jäta teda maha. Rääkinud, miks issi peab tööl käima ja igaühel oma kohustused, aga ei aita. Lasteaeda ta enam ei jää. Koos minuga võib seal olla mõned tunnid, siis tahab koju ära minna. Nii kui mainin, et emme läheb käib ära ja varsti tagasi, kohe nutt lahti. Kas peaks kusagil psühholoogi juures lapsega käima hakkama? Kus Tartus saaks minna arsti juurde? Isa töölt ära tulla ei saa, et kodus olla. Kas minu lapsest sis ei saagi lasteaialast? Mida teha? Kasvatajad ka nõutud.

Arst vastas:

Tõnu Ots

dr Tõnu Ots

Psühholoog

Laps on maailmas elanud väga vähe ja aja kulg on talle hoopis teisiti tajutav kui meile. On üks lapse võõrandumise rusikareegel: alla aasta vanune laps (tegelikult tema alateadvus) tunneb ennast hüljatuna, kui ta pole saanud olla tajude kontaktis (nägemine, kuulmine, lõhn, puudutus) emaga (aga ka isaga, vanaemaga...) vähemalt korra tunnis, kuni 2- aastane laps vähemalt korra 2 tunni jooksul, kuni 3-aastane laps vähemalt korra 3 tunni jooksul jne. Psühholoogia ei tea veel, mis nimelt läheb ajus „katki“ kui laps „võõrandub“, kuid selle ilmingud on meile tuttavad – hirm, paanika, hüsteeria, agressiivsus; aga ka ükskõiksus, hoolimatus, kapseldumine, „sotsiaalne autism“. Väikelaps areneb emotsionaalselt lähisuhte tingimustes (pere, ema) ja emotsionaalne areng aeglustub, kui lapse suhtlemismaailmas prevaleerivad nii ajas kui suhtlemises vaid kaug- ja kaudsuhted (lasteaed, kool, tänav, TV). Poistes on see probleem teravamalt tuntav kui tütarlastes.
Mina näen lasteaias ikkagi veel vaid ühiskonna ühe sotsiaalse arenguetapi paratamatust ja loodan, et kunagi saavad perekonnad oma lapsed taas varasotsialiseerimise küüsist tagasi. Massikasvatusega mammutlasteaiad on kuulunud ikka totalitaarsesse ühiskonda ja paljudes humaanse kasvatussüsteemiga riikides neid sellisel kujul, nagu meil, ei olegi. Kuid seni tuleb sellega leppida ja võimalikult vähe lapse arengurahu rikkuda.
Parim on vist lapse järk-järguline kohandamine lasteaiaga. See tähendab, et laps peab tundma, et ema on lähedal ka lasteaias. Nii peab esimestel lasteaiapäevadel ka olema. Teisel-kolmandal päeval käib ema „korraks tunnikese ära“, edasi juba kaks tunnikest, siis kolm jne. Kuni lapses tekib turvaline arusaam, et lasteaias käiaksegi koos emmedega, aga need käivad vahepeal natukeseks ära. Olen sellist adapteerimist katsetanud nii lasteaia laste kui 1. klassi astujate puhul ja suutnud vältida seda ülaltoodud kirjas kirjeldatud lasteaia või koolistressi.
Lasteaiaga kohanematute ja jõuga kohandatud (taltsutatud) laste psüühika- ja käitumishäiretega nende hilisemas elus olen nõustajana palju kokku puutunud ja sunnitud tunnistama, et nüüd on tegemist juba ümberkasvatamisega, kuigi seda pedagoogilist praaki oleks võimalik olnud õigel ajal vältida, kuigi päris kalli hinnaga. Ma ise usun, et vähemalt veerand 4-aastastest lastest polegi suutelised midagi ohvriks toomata lasteaiaga kohanema, nooremate hulgas veelgi rohkem, vanemate osas veidi vähem. Koolisüsteemis on kasutusel psühholoogiline määratlus „kooliküpsus“. Mingist „lasteaiaküpsusest“ ei räägita, aga see peaks olema iga pere vastutuse küsimus selle olemuse äratundmine oma lapses.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Lasteaiaga kohanemine läheb raskelt

Tere. Mul on armas 2 aasta ja 10 kuune rõõmsameelne poeg. Või vähemalt oli, sest kõik muutus, kui ta selle kuu algusest lasteaeda läks. Nüüd on ta kokku käinud pea kolm nädalat ja selle aja jooksul on ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Samal teemal olen vastanud 12.05.2010 "Kuidas aidata lapsel kohaneda lasteaiaga" ja 14.07.2010 "Probleem laste kartustega"

Loe edasi

1a 11kuine laps ei taha enam lasteaeda minna

Tere

Elan Soomes ja klaviatuuril pole eestikeelseid tähti, nii et ärge pange pahaks.
Mu poeg on olnud alati väga sotsiaalne. Ta ei ole kunagi vöörastanud ja on usaldav. Selline päikesepaiste.

Vastas dr Irene Kalvet

Tere Marju!
Teie lapsel on vaja aega, et kohaneda uute olukordadega. Kõigepealt soovitan temaga suheldes säilitada rahulikkus. Kui laps ikka lasteaeda meelsasti ei jää, vöiks mõneks päevaks ta koju ...

Loe edasi

laps ei taha enam lasteaeda minna

Tere!
Minu probleem on selles, et 5.a poiss, kes ennem käis rõõmuga lasteaias ei taha enam peale suvepuhkust sugugi minna. Laps nutab igal hommikul ja õhtul enne magama jäämist juba teatab- ma ei ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Kohanemine võtab mõnel lapsel aega. Teie lapsele oli ootamatu see, et eelmise aasta kaaslased puudusid, keda ta näha lootis. Kuna tuttavad puuduvad, võtab uute sõprade leidmine aega. Paluge ...

Loe edasi

perenõustamine

minu elukaaslasel on 5a.-ne laps,toob lapse iga päev lasteaiast,kogu suve võtab oma töö juurde kaasa- lasteaed on puhkusel.rahaliselt toetab,endale talle eriti ei jäägi.Tundub,et meil on ilus ja hea suhe,aga ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Teil on hoolitsev mees ja isa oma lapsele, see on väga tore. Suhte puhul, kus eelmisest suhtest on lapsed, kaasnevad alati teatud kohustused. Oluline on kuidas Teie suudate sellega kohaneda. ...

Loe edasi

seksuaalne ahistamine

Mul on probleemne tütar, kes elab oma vallaslapsega meie juures. Laps on poiss, 1.a.8.kuud vana. Märkasin ühel päeval ootamatult vanaemana, et poiss supsas nalja tehes oma käed mulle jalge vahele kui istusin ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!

Seda võib tõlgendada nii ja teisiti. Igat moodi ja ka nii nagu Teie.

Teisalt on oluline see, et igas kultuuris on väljakujunenud tavad ja reeglid, mis reguleerivad igale ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi