Laps nutab 11.05.10 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere.

Mul on mure oma 7-aastase tütrega. Viimasel ajal hakkab ta iga pisiasja peale nutma. Teda ei saa keelata, talle midagi öelda. Võtab kõike südamesse ja hakkab nutma. Viimane nutuhoog, mis mind mõtlema pani oli järgmine: ta sai vanaema käest kleepsusid ja jagas enamuse lasteaia sõpradele ära, endale jättis ainult mõned nunnumad, nagu ise ütles. Õhtul vaatas oma kleepse ja hakkas nutma ning ütles, et on rumal, et need kleepsud laiali jagas, nüüd tahaks neid tagasi. Ja selle pärast nuttis ja päris pikalt ja lohutamatult.
Ma ei oska enam kuidagi käituda. Olen ignoreerinud, eriti kui nutab keelamise peale. Selgitanud situatsiooni, näiteks kui nutab siis, kui külast ära tulema, aga tema oleks veel mängida tahtnud. Lohutanud jne.

Tüdruk käib veel lasteaias ja saab enamjaolt lastega hästi läbi, mõnel päeval tuleb küll kurvalt ja ütleb, et keegi ei tahtnud temaga mängida. Kasvataja väidab, et ta on väga tubli ja sõbralik ning probleeme temaga pole. Ja lasteaias ta eriti ei nuta ka. Olen jälginud, et ta nutab ainult kodus või siis pereringis. Kuna olen hetkel kodune, siis olen talle teinud ka lühemaid lasteaianädalaid.
7 kuud tagasi sündis talle ka väike vend. Vennaga saab ta ilusti hakkama, olen üritanud teda söötmisse ja vannitamisse ja mujale kaasata, et ta ennast kõrvalejäetuna ei tunneks. Aga tahes-tahtmata on mul pisikesega palju tegemist. Siiani pole ta venna peale armukade ka olnud, vähemalt meile pole näidanud.
Kas sellised nutuhood võivad olla vanuseline iseärasus? Mida peaks nendega ette võtma? Mul endal on ka valus vaadata, kui ta iga asja pärast nutab ja riielda sellise asja eest ei näe ka mõtet.
Ta on olnud kogu aeg õrna hingega ja kui solvub, siis hakkab nutma. Aga nii hull ei ole asi siiani olnud.

Arst vastas:

Tõnu Ots

dr Tõnu Ots

Psühholoog

Kas me ikka tõesti teame, miks me nutame? Tihtipeale on nii, et midagi seletamatut meie sees teeb haiget, mis nutma ajab ja alles siis hakkame otsima sellele ajendit või seletatavat põhjust. Lastega on enamasti just nii.
Poiste suur vajadus on tunnustusvajadus, tüdrukute suur vajadus on hellus. Teie tütar on 7 aastat olnud pere ainuke laps ja kogu pere hellus on jäägitult talle kuulunud. Nüüd on tal väikevend, kes sellel hellusetroonil peremehetseb. Tütar ei pruugi sellest ise nii aru saadagi ega seda nii seletada ja ka armukadedusena ei paista see nii suure vanusevahe juures välja, kuid ilmselt on just see põhjus, miks ta just pereringis pealtnäha ilmaasjata kurb on ja nutab. Tal on nüüd teistsugune koht – ema abilise roll, kes jagab koos emaga hoolitsust ja hellust väikevenda söötes ja vannitades.
Muidugi teravdab olukorda ka iga – ta on sotsialiseerumas, kooli minemas, ühiskonda astumas. Seal on niikuinii vähe kohta hellusele. Samuti on ta õige pea astumas ka murdeikka, kus maailma suheteproblemaatika on tema jaoks vaid must-valge.
Enamus konkreetselt minuni jõudnud tütarlaste probleemidest, mis avalduvad muutunud käitumises, on hellusedefitsiit.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

laps nutab

Tere.Mure selline ,et 6 aastane poeg nutab igakord lasteaeda minnes.Eelmistel aastatel on ka tihti nutnud,kuid mitte nii palju.Ise räägib et nutt tuleb ise ja ta ei saa midagi teha.Igal hommikul puhkeb ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Pakun sellese idee. Kas on võimalik hommikust rutiini veidi muuta? Näiteks mõnel päeval jääda koju, mõnel hommikul minna hiljam, mõnikord minna enne lasteaeda kuskile ja nii edasi. Hommikune ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi