raskestikasvatatav alaealine tüdruk 29.12.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

15a. tüdruk on "sõprade"mõju all, kes on talle pähe pannud hulga mõisteid, - hea elu jaoks pole haridust vaja(tüdruk põgeneb pidevalt koolist, tungis kallale oma endisele lemmikõpetajale), samuti pole heaks eluks ja äraelamiseks vanemaid vaja(põgeneb kodust ei ööbi kodus, tungis kallale emale ja peksis teda jalgadega), ise on arvamusel, et pole midagi halba teinud ja elab õiget elu.Kasutusele on tulnud ka narkootikumid, kätel on süstla jälgi, õnnelks päris sõltlane veel ei ole. Ise oma probleemi ei tunnista. Arstide jutule ei ole nõus minema.

Mis võiks aidata?

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!



Te esitate tõeliselt keerulise loo. Mul on selle kohta arvamus, et aitama peaks ikka see, kui tütarlaps leiab, et see elu, mis ta elab, "hea elu", on hea vaid niikaua kuni jätkub noorust ja tervist ja vanemaid, kes talle sellist elu saavad lubada. Või "sõpru", kes teda olulisega varustavad. Olgu, temale ei ole arsti ega kedagi muud tarvis. Kas tema vanematele/vanemale on tarvis? Kui oleks, siis peaksid nad/ta pöörduma murega oma mure pärast arsti/psühholoogi poole. Ma usun, et koos kellegagi arutades selle olukorra üle leitakse koos mingeid lahendusi, mis aitab nii vanemaid/vanemat kui ka tütarlast ennast.



See olukord on sedavõrd ekstreemne, et võib-olla oleks õigustatud isegi pöördumine noorsoopolitsei poole. Kuigi ma kaaluksin seda võimalust viimases järjekorras. See lõhuks viimsegi võimalikult olemasoleva usalduse tütarlapse ja vanema/te vahel. Aga kui Te leiate, et tütarlapse elu ja tervis on tõsiselt ohustatud, siis peaks tõepoolest kaaluma ka ekstreemsete vahendite kasutamist olukorra muutmiseks. Samas, mis noorsoopolitsei ette saab võtta? Paigutab tütarlapse tõenäoliselt kuhugi, kus ta nii vabalt ei saa teha ennast kahjustavaid asju. Ma ei tea, millised on nende volitused, mul pole eriti kokkupuutumist olnud selle ametkonnaga.



Kas Te olete kõnelnud oma linna/rajooni/linnaosa (ma ei tea, kust Te kirjutate) lastekaitse esindajate või sotsiaaltöötajatega? Neil peaks olema teada protseduurid selliste juhtumite käsitlemiseks.



Aga enne seda -- palun pöörduge ise (kui Te olete selle tütarlapse vanem) arsti/psühholoogi/psühhoterapeudi vastuvõtule ja arutage seda asja koos temaga.



Jõudu soovides,

H.Küünarpuu

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

minu lugu

Lp. Irene Kalvet!



Olen 21 aastane neiu. Elan teist aastat koos elukaaslasega (vanemate juures).

Viimasel ajal olen väga tihti endast väljas, tujud käivad peal, meeleoluhood ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!

Kirjutad, et armastad oma meest. Võta ette jutuajamine temaga teemal - rolliootused teineteisele. Püüdke rahulikus meeleolus selgitada teineteisele, mida te tunnete, kui üks või teine ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi