mure 18.12.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Ma ei oska kusagilt otsast alustadagi…..minu puhul ilmselt psühholoogilisest analüüsist abi ei ole, sest sellega saan ma ise ka hakkama, kuid proovida ju võib – kaotada pole mul ka midagi. Asi on selles, et viimasel on mul närvid täitsa üles öelnud. Olen 18. käin keskkooli viimases klassis. Ja minu elu on lausa põrgu. Alustan siis kuskil otsast…vahepeal jäi mul kooliskäimises üks aasta vahele. Nüüd läksin sel aastal tagasi sinna kooli, kus ma veetsin oma põhikooliaastad – see lihtsalt ei sobinud mulle. Vahetasin kooli. Ka elukohta mingil määral. Lootsin, et saan nii oma probleemidest üle, aga ei saanud. Uus kool asub linna teises otsas, vanematekodu on linnapiiril…kolisin ajutiselt vanaema juurde….mõtlesin, et olen seal natuke aega kuni venna korterikaaslased välja kolivad ja peale seda saaksin sinna minna. Nüüd tulin koju tagasi – ei saanud vanaemale ennast niimoodi pidevalt pähe määrida, vennal on tüdruk, kes kipub skandaale korraldama ja üsna ilmselt mind sinna ei taha. Ja kuigi see on minu vanemate korter, ei taha ma ikkagi minna kuhugi kuhu mind ei taheta. Ja ega vanemadki minust erilises vaimustuses pole. Mul on tunne nagu poleks mul enam kusagil kohta. Ega vist ei saa kedagi süüdistada, eks ma käiksin iseendale ka närvidele. Ma olen kogu aeg närviline ja viimasel ajal hoian ennast teadlikult teistest eemale, et mitte öelda midagi, mida ma pärast kahetsen. Ma ei suhtle enam kellegagi, olen suurema osa sõpru endast eemale peletanud…ja mis kõige hullem – ma ei suuda enam sundida ennast midagi tegema. Olen kõige ümbritseva suhtes kuidagi tuimaks ja ükskõikseks muutunud, isegi kooli ei taha minna…ja see ongi selle juures kõige hullem, sest tegelikult tahaksin ma sel aastal ikkagi keskkooli ära lõpetada. Aga ma lihtsalt ei suuda! Lähen hommikul kooli, näen seda rahvamassi ja mul hakkab pea ringi käima, tekib selline lämmatatuse tunne ning ma keeran otsa ümber ja lähen sõnagi lausumata minema. Vanematega ei saa ma läbi….ega ma pole nendega kunagi ülihästi läbi saanud, sest mina olen see meie pere “must lammas”, kuid nüüd on asi veel hullem. Ma tean, et ilmselt on minu praeguse käitumise juured otsapidi ka minevikus…..olen omal ajal enesetappu üritanud ja nüüd keerlevad mu peas jälle sellised mõtted, muutudes iga päev üha intensiivsemaks. Ja ma lihtsalt ei oska nendega mitte midagi peale hakata. Ning kuigi olen eluaeg psühholooge vihanud (täpsemalt ise patsiendi rollis olemist, sest tean alati ette, mida ma järgmiseks kuulen ja kaldun pigem ise teistele nõu andma), mõtlesin, et ehk seekord siiski on sellest mingit kasu. Kuhugi mujale pole mul ka pöörduda.



T

Arst vastas:

dr Elen Kihl

Psühholoogilise Nõustamise Keskus SENSUS Tartu ja Pärnu osakonnad

Need mõtted ja tunded, mida Sa kirjeldad viitavad üsna selgelt depressioonile. See mõjutab Sinu õppimist, suhteid teistega, enesetunnet jm. Depressioon on selline häire, mida me ei oska sageli ära tunda ja seetõttu ka ei ravi seda. Mida siis teha? Me kõik võime sattuda patsiendi rolli ja selles ei ole midagi halba. Kui Sul on angiin või kopsupõletik, siis Sa ju kuulad arsti nõuandeid ja võtad rohtu. Miks siis sedasama mitte teha depressiooni puhul. Depressiooni raviga tegeleb psühhiaater. Kui Sa tahad jääda anonüümseks, siis tuleks pöörduda eravastuvõttu.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi