depressioon 14.12.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!



Olen 25-aastane naine ja depressioon väiksemal või suuremal määral on mind vaevanud juba mitu aastat. Kõik hakkas pihta siis, kui pettusin valitud erialas, aga et olin juba peaaegu lõpusirgel, pidin ikka kooli ära lõpetama, seda enam, et vanematele poleks vastasel korral enam julgenud otsa vaadata.

Tunnen, et ma ei leia oma kohta elus ja ma ei suuda kunagi olla rahul sellega, mis mul on. Mul on töö, see meeldib mulle, aga mõnikord harab hommikuti ärgates meeletu masendus ja ei taha kohe üldse ärgata ja tööle hakata. Olen väga närviline ja suhted lähedaste inimestega on seetõttu parajalt pingelised. Kolisin teise linna elama, et mitte olla liiga lähedal vanematele ja taluda iganädalasi üksteise külastamisi. Ma ei suuda unustada, kuidas isa mind mu teismeliseeas purjus päi sinikaid täis peksis ja kuidas ma pidin tema eest põgenema ja tänavatel konutama. Praegu suhtub ta minusse küll nagu täiskasvanusse ja see ongi kuidagi veel hullem, sest mina lihtsalt ei saa sellistest painavatest mälestustest üle. Ema räägib kogu aeg, et olen tema elu ainuke mõte ja viriseb ja muretseb mu pärast. Olen juba enne neid külastamist nädal aega mustas masenduses ja pärast seda ka pidevalt. Mõtlen hirmuga, et kunagi saabub päev, mil pean neid hooldama hakkama. Ma ei tea, kas suudan seda, ei taha neile haiget teha, aga muutun lihtsalt hirmus närviliseks iga kord nendega koos olles. täieliku egoisti tunne tuleb peale.

Elukaaslasega on suhted ka pingelised, läheme tülli ka kõige väiksemate asjade pärast. Tavaliselt olen mina see, kes ärritub ja kuskil me eriti ei käi ka. Tegelikult mulle ei meeldigi, kui ta minuga muudkui igal pool kaasas käib kogu aeg, vahel tahaks ikka niisama sõbrannadega lobiseda, aga nii raske on talle selgeks teha, et ma teda ei taha ja siis tuleb jälle tüli ja pahandust. Meessoost sõpradega pole ma temaga koosolemise ajal üldse suhelnud. Seksuaalelu praktiliselt puudub ja ega mina seda väga ei igatsegi, mulle pole kunagi seks eriti meeldinud, aga tema tahaks kas või mitu korda päevas. Olen küll püüdnud talle meele järgi olla, aga lõpmatuseni seda ei suuda. Varem mõtlesin meie ühise tuleviku peale, aga enam mitte ja kuidagi mõttetu ja paha tundub niimoodi koos elada, aga minna pole mul ka kuhugi ja finantsolukord on vilets, sõltun mehest ja vanematest.

Tean väga hästi, mida peaksin endaga peale hakkama, kas või end füüsiliselt rohkem liigutama ja püüdma pisiasjadest üle olla ning lähedaste inimestega rääkima ja asju arutama, sest nad kõik on arusaajad inimesed, aga mina olen üks igavene närvipundar ja teen neile ainult haiget. Ei saa ise hakkama. Kuhu võiksin Tartus pöörduda? Ravikindlustust mul ei ole ja raha ka kuigi palju mitte. Tahan sellest närvilisusest ja masendusest lahti saada ja vanemate ja elukaaslasega ka suhteid korda saada.



Ette tänades,



M.

Arst vastas:

dr Elen Kihl

Psühholoogilise Nõustamise Keskus SENSUS Tartu ja Pärnu osakonnad

Teie kirjeldus oma meeleolust ja probleemidest viitab tõepoolest selgelt depressioonile. Kindlasti tuleb depressiooni ravida. Depressiooni ravis kasutatakse nii ravimeid kui psühhoteraapiat. Esmapilgul tundub, et Teile sobiks kombineeritud ravi. Nii, et soovitan pöörduda psühhiaatri poole. Kuna Teil puudub ravikindlustus, siis on sobivam pöörduda eravastuvõttu. Tartus võite pöörduda Psühholoogilise Nõustamise Keskusesse SENSUS, kus võtavad vastu psühhiaatrid, kellel on kõigil ka psühhoterapeudi kvalifikatsioon.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi