Kas aeg... 20.11.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!

Olen 23 aastane Tartu tudengineiu. Minu isa oli alkohoolik. Oma elust umbes 20 aastat kannatasin tema terrori all. Iga aastaga läks elu järjest hullemaks. Isa oli pidevalt purjus, peksis ema, sageli ei saanud me kodus ööbida, purjus peaga lõi ta ka mind ja mu õde, vennad olid siis päris pisikesed. Pärast õe lahkumist kodust võtsin mina ema kaitsmise enda peale, arvasin, et saan kõige hullema ära hoida. Sageli tundus, et saingi oma "ülesandega " hakkama. Umbes kolm aastat tagasi õnnestus emal ennast kokku võtta ja selline elu lõpetada. Aasta pärast diagnoositi isal skisofreenia, tema õde paigutas ta hooldekodusse. Aasta tagasi tegi isa enesetapu.

Olen väikesest peale kannatanud paanikahoogude all. Kardan surma. Seda pole ma kellelegi rääkinud. Aastatega on olukord nagu paremaks läinud, surun hirmutunde enamasti edukalt maha, õrn värin käib ainult südamest läbi. Nojah, normaalne pole see ikkagi. Samas mõtlesin pubekaeas tihti enesetapust, nüüd enam mitte. Nüüd mõtlen, et minuga juhtub mingi õnnetus. Siiski, sellel suvel tuli justnagu eikusagilt äkiline tahtmine keset merd laevalt vette hüpata. See oli hirmutav.

Ma ei räägi oma tõelistest muredest tavaliselt kellelegi. Ma ei kannata seda pilku, millega mind siis enamasti vaadatakse. Mul on üks sõbranna, kellega ma nüüd umbes kaks korda aastas kokku saan. Vahepeal kirjutan päevikut, kui asjad juba väga üle pea hakkavad kasvama.

Mulle tundub, et mõtlen liialt oma probleemidele. Olen vaikne ja suures seltskonnas ei õnnestu mul kuidagi midagi öelda. Kusjuures, suur seltskond on juba kolm inimest. Kahe inimese korral saan enamasti hakkama, sest siis pole võimalik vestlust kellegi teise õlgadele veeretada. Ka loengutes ei julge ma oma arvamust avaldada. Seminarid on täielik piin. Vahepeal tuleb tahtmine ka midagi öelda, kuid ma ei suuda oma kaitsekihist läbi murda. Tulemuseks on ainult värisevad käed ja mööda selga alla voolav higi.

Kuna mu isa oli suur ja tugev mees, siis maksin ma talle hirmu ja valu eest sellega, et ei rääkinud temaga. Mida vanemaks sain, seda vähem, ainult väga hädapärastel juhtudel. Ma ei lasknud teda enam endale lähedale.

Ma tahaksin olla teistsugune, enesekindlam, jutukam, et mu elu koosneks ka muust, kui kodust ja koolist. Ma tean, et praegune mina ei ole võimeline tööd leidma. Aga mida rohkem ma tahan, seda selgemini tunnen, et müür mu ümber on liiga kõrge ja liiga paks.

Käisin kunagi psühholoogi juures, aga sellest jäi äärmiselt ebameeldiv mälestus. Ma ei teagi, kas ma midagi küsida tahan. Vahest seda, kas aeg parandab kõik haavad? Või loodan, et keegi veenab mind abi otsima, et sellel korral ei oota ees ebasümpaatne inimene.



Kõike ilusat soovides, Kati.

Arst vastas:

dr Elen Kihl

Psühholoogilise Nõustamise Keskus SENSUS Tartu ja Pärnu osakonnad

Tere, Kati!

Aeg ei paranda kõiki haavu. Lapsepõlvest on Sul kaasas väga negatiivsed kogemused ja mälestused. Need kogemused on mõjutanud ja Sinu isiksuse arengut. Sa kirjutad, et tahaksid olla teistsugune. Paljusid asju on võimalik täiskasvanuna ümber õppida ja juurde õppida. Suhtlemisoskus on üks nendest. Me ei saa ennast teha teiseks inimeseks, samuti ei saa me olnut olematuks teha, kuid meis on palju sellist, mida saame muuta. Ma arvan, et üksi on Sul raske oma probleemidega hakkama saada. Seepärast julgustaksin Sind siiski psühholoogi poole pöörduma, vaatamata eelnevale negatiivsele kogemusele. Arvatavasti vajaksid Sa pikemaajalisemat psühhoteraapiat, mitte ainult ühekordset konsultatsiooni. Ja psühholoogidega on nagu kõigi teiste inimestega, ühega sobime paremini, teisega mitte nii hästi.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi