Sage ärritumine 08.03.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Ärritun pisemagi insidendi korral. Varem olin selline rahulikum ja vaiksem. Nüüd olen mitmel korral ärritusest ka kontrolli kaotanud ja vennaga kakelnud. Mõnikord olen ülekohtune ka oma tüdruku suhtes. Ma pole leidnud selle põhjust, kuid arvan, et palju rolli mängib üks ammune sündmus või on see midagi muud.

Kolm aastat tagasi sain kakluses korralikult peksa. Sain lööke pähe puukaikaga, minestasin mitmeid kordi. Paljust juhtunust ei mäleta midagi.

Samas pole mu läbisaamine emaga just kõige parem. Leidsin endale neiu, kuid temal näib selle koha pealt probleem olevat. Üritab pidevalt takistada meie suhet. Sageli ta põhjuseta lihtsalt karjub ja sõimab mu peale. On ka juhtumeid kus ta põhjuseta lööb mind. Ka see pingeline õhkkond kodus mõjub kindlasti mu närvidele.

Väiksena koolis olin sageli teiste mõnitada ja mind kiusati. Kas ka sellel võib mingi roll olla.

Muidu on mu elu rahuldav-käin tööl, mis ei kurna mul on inimene kes mind armastab ja kelle vastu ma sama tunnen, kuid vahel lihtsalt kaotan kontrolli.

Ehk oskate nõu anda? Ette tänades!

Arst vastas:

dr Elen Kihl

Psühholoogilise Nõustamise Keskus SENSUS Tartu ja Pärnu osakonnad

Need sündmused, mida Te oma elust kirjeldasite, võivad tõepoolest mõjutada Teie praegust enesetunnet, enesevalitsemist ja käitumist. Peatraumade tagajärjel võib tekkida kergesti ärritumine, vähene kontroll oma käitumise üle, samuti peavalud, keskendumisvõime vähenemine ja alanenud pingetaluvus. Selles osas soovitaksin kindlasti konsulteerida psühhiaatriga, et täpsemalt kindlaks teha, kas Teie ärrituvus tuleneb kakluses saadud traumast. Kindlasti tuleks arvastada ka muude asjaoludega Teie elus. Kuidas teha nii, et ema ja ka tüdrukuga oleksid paremad suhted? Proovige rääkida oma tüdrukuga siis, kui ta on heas tujus. Uurige, mis teda kõige rohkem häirib Teie suhetes emaga. Mis talle ei meeldi ja mida ta tahaks muuta. Kui Te teate tema arvamust, on kergem kokkuleppeid saavutada.

Varasemal kiusamisel võib olla mõju praegustele tunnetele, kuid sellest on võimalik jagu saada. Siin soovitaksin küll psühholoogiga rääkida. Tihtipeale on lapsepõlve kiusamised ja solvangud meil väga sügaval hinges ja nendega on üksi raske toime tulla. Me isegi alati ei saa päris täpselt aru, kuidas nad meid mõjutavad, seda aitaks psühholoog välja selgitada.

Kõike head soovides

Elen Kihl, psühholoog

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kas stress?

Olen viimasel ajal väga närviline,nutan väga palju ja alati leian ,et selleks on ikka mõjuv põhjus.Kas pean pöörduma arsti poole,et hakata tarvitama ravimeid.Olen 49.aastane,abielus.

Elu tundub ...

Vastas dr Elen Kihl

Teie lühikese kirjelduse põhjal oletan, et tegemist võib olla depressiooniga. Sellele viitavad närvilisus, nutmine, kergesti ärritumine, enese süüdistamine. Depressioon on tõsine häire ja vajab kindlasti ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi