armastus libiseb käest 28.10.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere! Olen käinud oma noormehega kolm aastat. Viimasel ajal on ta hakanud rohkem tööd tegema ja sellest ka närvilisemaks muutunud. Olen talle igati vastu tulnud ja toeks olnud, ma ei käi õhtuti enam lihtsalt sõbrannadegagi väljas, et talle meele järgi olla ja mitte tekitada tunnet, et mul on võimalusi rohkem lõbutseda kui tal. Ma kannatan vaikselt ära ka ta norimised ja halvasti-ütlemised, kuna ajan kõik väsitava töö süüks. Umbes nädal-kaks tagasi on ta aga hakanud mind üha halvemini kohtlema. Ta norib absoluutselt iga väikse asja pärast, talle ei meeldi miski mida ütlen või teen. Kuna armastan teda väga, püüdsin alguses kõike välja kannatada, aga juba nuttes paluda et ta lõpetaks, ei ole enam normaalne. Ta tuletab meelde isegi meie suhte algusperioodidest igasugu pisiasju ja pisivigu, millest juba ammu üle oleme saanud, kuid mis nüüd tema väitel siiski üliolulised on olnud. Isegi kui oleksin praegu täiesti täiuslik ja vastaksin tema küsimustele täpselt nii nagu ta parajasti tahab, poleks ta kaugeltki rahul. Tunnen ennast üha halvemini ja alaväärsemana, kuigi püüan suhtuda ükskõikselt. Mul on suuri probleeme nutmise tagasihoidmisega isegi kõige vähem nutmist-väärt olukordades, vahest isegi vanematega väikese arusaamatuse pärast hakkan nutma nagu laps. Ta isikulikult vihkab kui ma nutan. (aga arvastavasti sellepärast, et ta ei taha mõelda, et ta midagi valesti teinud on). Nüüd viimastel päevadel ei taha ta mulle enam helistadagi. Ja kui ütlen, et igatsen ta järele ja et tahaks näha, ütleb ta et tema ei taha ja kõik. Tegelikult ma tean, et ta mind armastab ja et teist naist mängus pole, kuid tunnen õudust mõtte ees, et ta mul käest libisema hakkab. Mis siis kui ta ei saa oma sellisest perioodist üle ja mis siis, kui mulle haiget-tegemine jätkub?? Ta võib sedasi siiski ka kellegi teise leida, kes ehk täiuslikumana tundub kui mina? Tunnen et ma ei suuda enam, ma olen väsinud ja palju närvilisem kui varem, ma ei suuda käituda normaalselt ja heatahtlikult isegi oma sõbrannadega, ma tahan et see lõpeks. Mida ma ometi võiksin omalt poolt teha antud olukorra kiiremaks lõpetamiseks, kuidas saaksin teda inimlikul moel ja oma armastusega maha rahustada? Kas peaksin ta mõneks ajaks rahule jätma ja oma tahtmised kõik alla suruma (kaasa arvatud seksuaalvajaduse....kusjuures ma tõesti ei tea, mida tema oma vajadusega peale hakkab.....mitte et ma ei usu et ta petma läheks, aga antud hetkel meie vahel seks ja viha koos pole just parimad partnerid ja see tekitab omakorda pingeid). Kokkuvõttes kasvõi natuke nõu saada aitaks mind (ja mu suhet) kindlasti. Minu mõtted on otsas!

Ette tänades

Mari (20)

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!



Teie kirja oli väga raske lugeda ja veel raskem on sellele vastata. Silmast silma jutt tuleks kindlasti paremini välja, sest tähtedel ja kirjutatud sõnadel ei ole juures seda inimliku koosolemise tunnet, mis aitaks mul Teie kirjale paremini vastata. Seda vastust on mul väga raske kirjutada ja Teil üsna raske lugeda ja ma kardan seda, mida see Teiega teha võib.



Ma arvan, et Te ise olete osalt vastanud oma küsimustele. Võibolla tõesti on parem, kui Te ta mõneks ajaks rahule jätate. Sest koosolemine tekitab teie vahel pingeid ja selline koosolemine ei tee rõõmu ei Teile ega talle. Igasugune koosolemine tugevdab ja hoiab suhet ainult siis, kui see kummalegi tõesti rõõmu teeb. Ja oma vajadused tuleb mõnigi kord ohvriks tuua olulisematele eesmärkidele -- näiteks oma suhte kestmise nimel. Ma usun, et Teil on oma elus peale selle noormehe veel igasuguseid muid asju teha. On see töö või õppimine, sõbrad, tuttavad, peod ja lõbustused, asjad, mida Te teha armastate (peale oma armastatuga koos olemise). Ükski suhe ei kannata sundimist. Ükski inimene ei kannata sundimist. Armastus ei seisa ühe inimese jõupingutuste najal kuigi kaua püsti. Selleks, et armastus püsiks, on vaja mõlema tahtmist seda hoida ja arendada. Teie kirjeldused oma noormehe käitumisest võivad näidata seda, et Te olete ehk olnud teineteisega liiga lähedased. Seegi võib olla lämmatav ja suhet väsitav olemine. Suhe vajab arenguks ruumi ja õhku -- teisi inimesi ja eraldi kogetud asju, mida teisega oleks võimalik jagada. Ainult teineteisesse suubunud suhe ei saa kusagilt mingit toitu, mis vastastikkust huvi ja armastust üleval hoiaksid. Mulle tundub, et küllalt paljud teevad oma suhtele kartuteene sellega, et nad klammerduvad teineteisesse ja elavad ainuüksi teineteise jaoks ja teineteise pärast. Kust sellisel juhul tuleks sellesse suhtesse midagi niisugust, mis teise kummalegi püsivalt huvitavaks ja erutavaks teeks? Muidugi, Teie noormees käib tööl ja elab seal oma elu. Aga see on tööelu ja selles on kindlasti oma võlu, kui see on huvitav, aga see on ikkagi ainult tööelu. Kui partnerid tahaksid oma suhet värskena hoida, siis peaks eelkõige hoolitsema selle eest, et nad ise oleksid värsked ja huvitavad oma partnerile. Ja see tähendab omaenda elu arendamist ühise elu arendamise nimel. Ma ei taha sellega öelda, et Teil peaks olema muid kõrvalsuhteid, ei, vaid seda, et Te peaksite elama sellist elu, mis Teid rikastab -- tegelema asjadega, mis Teid huvitab, käima kohtades, mis Teile tunduvad olevat toredad, olema huvitunud asjadest, mis on Teile põnevad -- ühesõnaga ennast arendama huvitavamaks inimsesks kui Te olite eile ja homme lisama sellele veel midagi, mis Teid jällegi tsipakenegi huvitavamaks teeb, kui Te olite täna. See ei ole ainult Teie töö endaga, see peaks olema kummagi töö iseendaga selleks, oma partneri jaoks olla ikka ja alati parim kaaslane.



Ja nüüd tuleb see veel raskem osa. Vaadake, Mari, ükski asi ei kesta igavesti. See on ka klaar. Mõni asi kestab, kestab ja siis saab ta äkki otsa. Ja selles ei ole süüdi mitte keegi. Lihtsalt saab otsa. On lihtsalt otsas ja sinna pole midagi parata. Ma kardan, et sellega on kõige raskem leppida, et miski asi saab lihtsalt läbi. Läbi sai see soe ja ilus suvi, varsti saab läbi ka see pikk ja mõnus sügis, siis tuleb talv, aga seegi saab otsa ja mõne aja pärast on jälle suvi. Mitte selline nagu see oli sel aastal, aga kindlasti saab see olema suvi, lihtsalt teistsugune suvi ja teistsuguste ilmadega ja teistsuguste tunnetega ja teistsuguste kohtumistega ja teistsuguste kogemustega. Asjadega on ikka nii, et miski saab otsa ja miski jälle algab. Tunnete ja suhetega niisamuti. Mul on seda väga raske kirjutada, aga, Mari, see on tõesti nii. Aga nagu ma ütlesin, igas lõpus on mingi uue ootus ja lõplikult ei saa otsa siiski mitte miski. Meie sees elavad edasi mälestused olnust ja headest asjadest, mis selles on olnud, rõõmudest, mida me oleme tundnud ja kurbustest, mille pärast nutnud. See kõik teeb meid rikkamaks ja kogenumaks ja õpetab meile olulisi asju, mida me peaksime või ei peaks edaspidi tegema.



Kui mu vastus Teile ei meeldinud, siis kustutage see lihtsalt ära. Kui Te tahate seda veel minuga arutada, palun, ma olen valmis Teiega kohtuma. Ma isegi soovitaksin Teil seda teha. Aga kui Te ei taha seda minuga arutada, siis rääkige sellest kellegagi, keda Te võiksite usaldada.



Palju jõudu soovides,

Harri Küünarpuu

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi