depressioon 17.10.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tunnen, et ei suuda enam iseendaga toime tulla. Pidevalt ärritun tühiste asjade pärast, raske on teiste ees mitte nutma hakata. Elamine e. olemine tundub raske ja valus, tunnen end väsinuna, abituna, ka lihtsate asjadega tegelemine nõuab pingutust. Sõpradega suhtlemine ei anna jõudu juurde, seepärast väldin neid inimesi, kes olid kunagi mulle lähedased. Olen proovinud mitmeid antidepressante – ei mõjunud meeleolule. Psühholoogi juures olen ka käinud veidi üle poole aasta, paremaks ei ole läinud. (Tean, et pean ise enda kallal vaeva nägema ja üritangi oma mõttemaailma muuta positiivsuse suunas.) Kohutav šokk oli hiljuti see, kui ta ütles, et sellest masendusest ja valust ei olegi võimalik lahti saada, sellega tuleb elada. Kas ma olen mingi lootusetu juhtum? Kas tema poolt pandud “diagnoosi” võin usaldada? Või oleks soovitatav veel kellegagi konsulteerida, kui siis konkreetselt kelle poole ma võiksin pöörduda? Elan Tallinnas.

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!



Teil näib olevat tõsine masendus. Ja tõsine masendus võtab ravimiseks küllalt palju aega. Ma saan aru, et Te ei kärsi enam oodata, et läheks ükskord juba paremaks. Antidepressantide võtmine on sel puhul üsna kasulik, muidugi. Kuid sügava masenduse puhul peaks neid tarvitama 6 kuni 8 kuud. Ja mõnikord võtab tõesti väga palju aega enne, kui meeleolu paremaks hakkab minema. Samuti on psühhoteraaapiaga. Pool aastat ei ole sellisel puhul kuigi pikk aeg. Kõrvalt on seda muidugi kerge väita. Sellise masendusega elamine on väga raske. Ma usun, et Teie psühholoog tahtis Teile öelda, et Te harjuksite sellega koos elama seni, kuni see muutuma hakkab.



Kahjuks ei kirjuta Te lähemalt, millest see masendus ja valu. Tõsi, mõni valu ei lähegi mööda, see muutub ainult tuimemeks me sees ja me tõesti harjume sellega nõnda, et me ei mõtle sellele iga päev ja võime isegi sageli millestki rõõmu tunda, kui me oma valu unustame. Kuid ometi on see meiega ja me oleme tema kaaslusega nõnda harjunud, et ei pane teda mõnikord isegi tähele. Kui Te järele mõtlete, siis on ju kõik meiega toimunud sündmused, nii head kui halvad, meiega kogu aeg kaasas, me oleme nendega niiöelda harjunud. Ja uued juhtumised, nii head kui halvad, tulevad ja me elame neid läbi just nii nagu nad meile kätte tulevad. Nii muutuvad olnud asjad osaks meist ja tulevad asjad saavad taas osaks meist. Psühhoteraapia eesmärgiks ei saagi olla mingite juhtunud asjade unustada aitamine, vaid nende osaks meist saamise protsessi toetamine, kui see raskesti läheb. Ja kui nad on saanud meie mineviku osaks ja me oleme nendega leppinud, võimegi öelda, et me oleme nendega toime tulnud ja neist üle saanud. Nad ei sega meie elu ja tumesta tulevasi rõõmsaid juhtumusi. See ju tegelikult ongi harjumine nendega. Või siis nendega koos elamine sellisel viisil, et nad on ja ei ole ka. Ei ole selles mõttes, et me ei pea nende peale mõtlema ja saame toimuvat elu võtta just nii nagu see tuleb, mitte minevikus juhtunud valusate sündmuste meenutuste läbi.



Kannatlikku meelt soovides,

Harri Küünarpuu

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi