narrimine 07.08.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Olen lugenud siin probleeme lastega,kes on arglikud jne.,kuid minu probleem oleks nagu vastupidine-laps on teistega suheldes liiga pealetükkiv ja sellega seoses tekib probleeme(tahab domineerida,tihti ei arvesta teistega). Poiss on praegu kuue aastane.Pere ainus laps.Ta sündis 6 nädalat enneaegsena .Sünnist saadik on ta väga närviline(püsimatu, rahutu jne.).Ta räägib palju,on väga seltsiv.Samas sõbralik ega ole agressiivne.3aastaselt lasteaeda minnes kohanes väga ruttu.Kasvatajatega rääkides temaga probleeme pole(kui siis-ei püsi laua taga,räägib kogu aeg).Nüüd põhilisest probleemist.Kolisime aasta tagasi uude kohta elama(maakoht).Seal elab 6 eri vanuses poissi(7-12a.).Minu last hakati kohe n a r r i m a.Kui ta tunneb end ebakindlalt,siis k o g e l e b.Olen sellega käinud logopeedi juures,kuid rahuolekus seda probleemi pole(lasteaias ka pole olnud).Narrimist pole esinenud lasteaias-ta on populaarne,on palju sõpru.Meil on suguvõsas ka palju lapsi-probleemi pole.Koduõues poisid teevad teda järele,käsivad tal teha rumalusi,mängus teevad temaga sohki jne.Minul emana on seda väga valus kuulata ,vaadata.Laps hakkab ka nüüd sellest aru saama.Kas selline käitumine ongi poiste seltskonnas norm.Kardan,et sellest võib alguse saada enesehinnangu langus.Issi on käinud poistega rääkimas.Mina olen kutsunud lapse tuppa,kui asi inetuks läheb.Asi ongi nagu ühes suuremas poisis,kes alati alustab.See poiss on halva käitumisega ka vanemate inimestega..Samas võivad lapsed ka ilusti koos mängida.Minu laps tahab väga nendega koos mängida,olla sõber.Aasta tagasi olin sellest sokeeritud ja käisin psühholoogi juures.Kuidas käituda sellises olukorras teiste lastega?Oma lapsega(tuppa kutsumine pole ju lahendus?).Olen väga tänulik,kui annate mulle nõu.Kas peaksin uuesti psühholoogi juurde pöörduma?Ette tänades.

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Lapsele on olulised mängukaaslased ja sõltuvus eakaaslaste grupist muutub üha tähtsamaks. Teie ülesanne on oma lapsele õpetada sotsiaalselt aktsepteeritud käitumist ja näidata talle eeskuju. Teie laps on tegelikult kohalikku eakaaslaste gruppi sisse võetud, see on tore. Grupis on ikka liider, kes kõikide üle võimu tahab ja oma suhtumist teistele peale surub. Tihti need grupid lagunevad ja moodustuvad uued. Teie poeg on noorim, seega püütaksegi teda proovile panna. Riidlemine poistega ei aita, soovitan teha lastega koostööd. Mõelge mõni tore tegevus ja kaasake terve grupp. Minge koos lapsega õue mängima, võtke mees ka kaasa ja kutsuge lapse sõbrad ka. Lastele meeldib väga kui täiskasvanud nendega tegelevad. Nii võlute kohalikud lapsed ära ja narrimine kaob.
Kui laps kogeleb, rahustage teda ja paluge tal rääkida aeglasemalt.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

narrimine

Kooli ajal on lapsi, keda narritakse teiste poolt nende välimuse, riiete suhtes. Kuidas mõjutab see nende laste iseloomu, kes on langenud taolise rünnaku ohvriks kooliaastate jooksul? Olen juba keskeas, ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!

Kirja kirjutamine näitab soovi end paremini tundma õppida ja soovi muutusteks-tore.Kunagi pole hilja midagi õppida.

Meie meeleolu, bioloogia, käitumine ja keskkond - kõik ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi