PEREPROBLEEMID 26.02.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Meil on peres tõsised probleemid sellises ringis - laps (poiss), ema ja isa.
Mina olen emana väga nõudlik, kohusetundlik, mõtlen alati ettepoole ja teen kõik laste heaks. Ka mõningatest testidest on välja tulnud,et annan ära rohkem kui ise vastu saan. Abikaasa on minu arvates egoist, väga kange iseloomuga, kõige tähtsamad on tema enda vajadused ja talle ei meeldi sõnelused.
Ta ei kontrolli kunagi poisi õppetööd ja ei ole laste tegemistega sellisel moel kursis kui mina. Poeg on 13.aastane, viimasel (poolaastat) ajal minu arvates väga ülbe käitumisega - õppimine on alla läinud (suhtumine väga halb), minule ütleb kogu aeg halvasti vastu. Isa seisab kõrval ja ei kutsu kunagi last korrale - mina pean ise asju klaarima ja minu ja poja vahel on väga tihti väga häälekad ja suured tülid. Isa põhimõte on- mina teist üle ei karju, ta isegi mõnitab mind lapse juuresolekul. Minu arust on see õli tulle valamine. Abikaasa tahab iga tüli peale lahku minna, mina olen käega löönud ja järgmisel päeval lihtsalt edasi elanud. Kõik aga kordub - midagi ei muutu. Arvan, et lahku minek on abikaasale kerge lahendus, kõik lastega seosnduv jääb ju ikkagi minu "kaela".
Kas selliste probleemide puhul on kasu mingist pereteraapiast või nõustamisest? Kas võõras inimene suudab meie suhteid parandada? Ise millegipärast arvan, et meie igaüks peame ikka ka tahtma ennast muuta.
Kuhu ja kelle poole peaksime siis pöörduma?
Minu jutt sai küll pikk, aga ma väga loodan, et saan mõne hea niidiotsa kust alustada. Jään Teie vastust ootama.Tänan.

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!

Näib, et teie kahe koostöö vanematena on tõsiselt lonkav. Ja kui laps seda tunneb, siis ka seda ära kasutab, et asju enese kasuks pöörata. Inimesed ju toimivad enamasti nn ökonoomia printsiibil: kõike mida saab tegemata jätta ja keegi tähele ei pane jäetakse tegemata.

Minu arvates peaksite koos minema pereterapeudi vastuvõtule, et arutada omavaheliste suhete asja. Ehk siis kuidas koos paremini vanematena selle poisi suhtes hakkama saada.

HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Pereprobleemid

Tere.
Olen 22 (kohe-kohe 23)aastane ja minu mees 30aastane. Oleme koos elanud 5 aastat ja meil on kaks last 1,9aastane ja 4aastane laps. Meie pereelus on selle 5 aasta jooksul olnud pidevalt probleeme. ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Arvan, et mingi periood lahus olla annab hea tulemuse. Selleks aga, et edaspidine elu kulgeks teil koos, on vaja teha mõlemapoolsed muudatusi oma käitumises.Psühholoogi juurde võiks alati minna, ...

Loe edasi

pereprobleemid

olen 31 a naisterahvas. 1999 a kui sündis minu esimene laps hakkas mind vaevama depressioon ja seda vahelduva eduga siiani, praegu on mul käsil kolmas antidepressantide kuur. Lapsel oli imikueas palju ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tervist!

Nii paugupealt ei oska kohe nõu anda. Nõuandmiseks peaks Teie elust rohkem teadma. Ehk on Teie antidepressandi kuurid olnud liiga lühikesed? Tavaline kuur kestab kuus kuni kaheksa ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi