liigne vastutus? 22.01.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Olen 22.a. neiu. Olen viimasel ajal kergesti ärrituv ja suhted ei laabu ka elukaaslasega. Tutvusin temaga 1. kursusel. Tal on 2 last, mulle kasulapsed, käin 'kodus' enamasti vaid nädalavahetustel, samuti koolivaheaegadel. Õpin ülikoolis ning kavatsen nominaalajaga lõpetada, seega on käes viimane aasta.
Mu elukaaslane teab, kui tähtis on mulle kooli lõpetamine; et kool on mulle huvitav ja vajalik. Algul näis ta leppivat sellega, et olin kodus nii harva. Tema toetusel olen saavutanud - ka koolis - võibolla enam kui teised minuealised, lisaks on mul tore perekond.
Aga viimased ajad on probleemsed. Elukaaslane ei näi enam järsku mõistvat, et mul on vaja sooritada eksameid, õppida; et see kõik vajab meeletut keskendumist. Ta süüdistab mind, et ma ei taha olla tema lastele emaks; laste pärisema on tema arvates tasakaalutu (oli psüühiliselt haige kunagi).
Müts maha ta ees, ta on näinud suurt vaeva, kasvatanud mõlemad lapsed üksi üles!

Minu küsimus on, kui suurt vastutust ma peaksin üldse võtma? Kõik lähedased, kellega olen vestelnud, arvavad, et mu vastutus on suur ja ma teen niigi palju, välja arvatud mees, kelle arvates ma olen täiesti vastutustundetu, ei taha isegi lapsi hoida, üldse ei mõtle nende peale jne.
Tema süüdistused tekitavad sellist stressi, et ma tõmbun endasse; ma ei talu karjumist ja õiendamist. Muidu on meil väga head suhted, aga kui jutt läheb laste peale, siis tundub, nagu oleks ta mingi psühhopaat - täiesti teine inimene, senisest õrnusest, armastusest ja hoolivusest pole jälgegi. Siis tunnen, et tahan ainult minema, sest lastega on ta alati hooliv, aga minuga mossitab mitu päeva, kui tuju tuleb. Mul pole ka ühegi sõbra juurde minna, sest seal, kus me elame, ma ei tunne kedagi, kõik sõbrad on linnas. Kui suhtlen nendega arvuti teel, siis ta mõnitab, et ma olen arvutist sõltuvuses.

Olen täiesti kindel, et viga on ka minus... Aga ma ei oska ennast parandada. Ma ei oska olla ema, nagu tema seda tahaks, ei oska olla võrdne tema imetoreda vennanaisega, kes on superkoduperenaine juba 15 aastat! Ma ei ole üldse kodukana tüüpi. Vahel mõtlen, et võibolla ma ei oskagi üldse lapsi armastada. Mul pole õde-venda, kuigi lapsepõlves oli sõpru küll ja praegu ka. Ja sõprade lastega saan ka hästi läbi - aga nojah, nendega ma ei pea ju ka 24 tundi koos olema.

Mida teha, et minu suhted mehe ja lastega ei puruneks täielikult? Need on niigi haprad. Tegelikult vajaksin vist nõu, kuidas üldse lastega suhelda, sest tundub, et kõik, mida ma teen, on vale, ja sellest tuleb süütunne, et ma vist käitungi nendega halvasti. Ma ei julge ka sõprade laste peal proovida (lapsehoidmist näiteks), sest siis saaksin kohe süüdistuse, et 'teiste jaoks sul jätkub küll aega, aga omade jaoks mitte'.

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Elukaaslane on Teil tõesti tubli, kui on kasvatanud seni oma lapsi üksi. Vastutustunne ei ole talle võõras. Seoses Teie tulekuga tema ellu, arvan, et tal on alateadlik soov vastutust jagada. Mees on ehk väsinud, miks muidu nüüd sellised etteheited Teile. Küllap ta saab aru, et Te olete talle kallis inimene ja äkki ta kardab Teid kaotada. Rääkige mehele oma ootustest temale ja küsige, millised ootused on temal Teie rollile. Leppige kokku edaspidine käitumine. Teile soovitan oma õpingud igal juhul lõpetada, nagu olete planeerinud. Kui laste kasvatamine vahel raskeks läheb, tuleb kelleltli veel abi paluda.
Teie olete ka väga tubli, et seisate mehe kõrval ja olete nõus tema lapsi kasvatama. Karta pole midagi. Lapsed saavad aru sellest, kui Te nendest hoolite, armastate- siis tekkib teie vahel usaldus, mis ongi hea kooselamise aluseks. Olge enesekindlam, selline naine meeldib ka mehele. Äkki leiate aega olla kasvõi üks päev koos ilma lasteta ja puhata.
Jõudu ja edu soovides!
Irene.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Ärevushäire ja meeletu ülemuretsemine

Tere
sain 3 aastat tagasi lapse ning kogesin 4 kuud hiljem õhtuti ärevushooge ning lõppes sellega , et see ärevus kestis terve nädala , ilma pausideta , ilma , et rohud/rahustid oleksid aidanud.Lõpuks ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere

Ärevushäired ning depressioon mõjutavadki väga elukvaliteeti ja te teete õigesti, et sellele abi otsite. Ärevushäired on väga laialt levinud ja seda kogevad paljud inimesed oma elu jooksul. ...

Loe edasi

Lapse rahutu uni

Tere

Olen mures oma kahe aastase lapselapse pärast. Laps on alates sünnist saati halva unega olnud ja ka päeval veidi kärsitum. Kuid selle ma panin selle arvele, et ees kasvab teine laps. ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere

Tavapäraselt on väikelapse uneprobleemid mööduvad. Regulaarne unerežiim on tõesti kasuks nii lapsele kui vanemale ning seda soovitan võimalusel alati jälgida. Rinnaga toitmine ei tohiks ...

Loe edasi

Lapse öine uni.

Tere, sooviksin küsida nõu seoses 1a2k vanuse poisi kehva öise une tõttu. Tean, et selles vanuses laste uneprobleemid pole just haruldased, aga kuna meil on seljataga raskeid aegu mõtlesin küsida ka psühholoogi ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere!

Teil on õigus, et üheaastastel lastel on sageli uneprobleemid. Unetus ja sage ärkamine on mööduv ja tõenäoliselt on laps tavapärase arenguga ning kõik on hästi. Võite vajadusel konsulteerida ...

Loe edasi

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: