Ülearune muretsemine 30.12.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere
Kui ma laps olin, olin mu ema haige ja kartsin pidevalt, et ta sureb ära. See hirm jälitas mind terve mu lapsepõlve.
Nüüd on mul endal suured lapsed ja kogu aeg olen ma nii laste kui mehe pärast muretsenud. Kui keegi öösel väljas on, ei saa ma und, närveerin ja ootan. Ei saa paigal olla, kõnnin õues ja süda valutab nii hullusti, et valu muutub ajuti füüsiliseks. Ma kujutan ette kõige jubedamaid õnnetusi nendega ja mõtlen kõige kohutavamate stsenaariumide peale. Nutan ja teen oma tervisele halba, sest järgmisel päeval valutab pea ja vererõhk on kõrge. Tean, et muutun mõnikord oma lähedaste jaoks selle pabistamise tõttu koormavaks, aga ei saa sinna midagi parata. Olen püüdnud positiivselt mõelda, aga miski ei aita. Elu on väga häiritud ja pidevat muret täis. Mida teha?
Edu ja uut õnnelikku aastat soovides keskealine proua.