usaldus 25.05.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Olen kaotanud usalduse oma abikaasa suhtes...Ta on ka selleks andnud põhjust paljude (15) abieluaastate jooksul: varjamine teatud asjades ja ebakohane käitumine teiste naistega (ta pole füüsiliselt truudust murdnud). Nt viimased 4 kuud otsib ta suhtlemise(!?) eesmärgil kirjasõbrannasid erinevates vanustes, vahetab telefoninumbreid, saadab SMS sõnumeid ja maile, tunneb huvi nende elu vastu, käib tihti pornokates (ehkki sexipuudust pole). Tõsi on see, et meil puudub lähedus, mis mehe-naise vahel peaks olema. See pole saanud tekkida, kuna ta on tarvitanud alkoholi algusest peale (viimased paar aastat palju vähem). Aga ta ütleb, et armastab mind, kuid omavahelistest probleemidest ei taha rääkida. Kuidas on see võimalik, kui ta nii käitub? Või on see temapoolne põgenemine, mingi asendus? Võib-olla on ta hinges ja isiksuses mingid mured, et seda siis kuidagi leevendada? Kuna suhted on meil korrast ära kaua aastaid, olen kutsunud teda psühholoogi juurde. Ta keeldub, kuna ei usu, et psühholoogid üldse kedagi milleski aidata saavad jne. Kes ja mida meist tegema peaks? Kas ta peaks hakkama käituma nii, et ma suudaksin teda usaldada? Üsna mitmed psühholoogid on mulle andnud nõu äärmusest äärmusesse. Kas siis nende õpitud teadmistega ei olegi olemas keskteed või nad lähtuvad oma arusaamadest ja maailmavaatest? Tänan ette vastuse eest!