edasi 19.08.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Seljataga on 18 aastat kestnud raskekujuline depressioon, mis jättis mind ilma kõikidest sõpradest. See sai välja ravitud. Seljataga on ka vähktõbi, mis raviti välja õudusunenäole sarnaneva teraapiaga (üliraske opp, kiiritus, keemiaravi). Seejuures ei leidnud ma tugiisikuid (ka abikaasa on olnud üpris mõistmatu ja hoolimatu, ta tarvitab sageli alkoholi; ilmselt olen ise oma valikus süüdi, sest olin juba siis raskes depressioonis, kui ligi 15 aastat tagasi kooselu alustasime). Peale kõiki neid jamasid läksin juba mitmendat korda edasi õppima, eesmärgiga kunagi iseseisvust saavutada (mul on ka lapsed). Vanemad lahutasid, kui olin laps, nad on olnud mu vastu kalgid ja hoolimatud, isa ei tulnud mind vaatamagi, kui olin haige. Sugulastega läbikäimist ei ole. Kui usklikuks hakkasin, siis katkestasid osad sugulased minuga läbikäimise ja pole suhelnud juba umbes 4 aastat. Elu on mul kohutavalt raske, aga virisemisel pole kah mõtet. Lihtsalt kahju on iseendast ajuti. Laste pärast olen ennast sundinud edasi elama, et nemad nii raske elu osaliseks ei saaks. Nii mõnigi kord mõtlen, kas kunagi midagi head ka elus tuleb, kus ma 100% õnnelik oleksin. Kui Jumalat poleks minu jaoks, oleksin ammu sõna otseses mõttes kurvastusse ära surnud.
Teie olete vanem ja paljunäinud inimene, öelge, mida on ühel 30ndates naisel elus veel oodata. Kui saan hariduse 2-4 aasta pärast lõpetatud (kui elu jälle mingeid pikselööke sisse ei viska, neid juhtub mul pidevalt), mis saab siis edasi? Kas kogu elu ongi vaid üks raske töö ja kannatused? (olen vist eluvõõras inimene, aga depressiooni pärast pole ma ühes kohas kauem tööl püsinud kui poolteist aastat ja ega mind niiväga tööle võtta ei tahetagi, minu juures on mingi fenomen, et mind lastakse sageli lahti, kuigi tööl käin alati korralikult ja ülesanded täidan täpselt - või on see kaasaja eripära?) Olen hinges väga üksik (kuigi kunagi oli see mõeldamatu) ja minu vanuses enam nii kergesti sõpru ei leia, pealegi ei ole usklikuks olemine eriti popp ka. Palun visandage mulle mingeid kogemuslikke soovitusi, siis hakkab mul endal kah mõte tööle, ei ole ju kellegiga oma elu ja muresid jagada, minu mured on nii rängad, et inimesed põrkuvad õuduses eemale.
Tahaks vabadust sellest olukorrast, ja rahu.

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!

Kolmekümneaastasel naisel on pool elu veel ees. Ei ole võimalik, et selle aja jooksul midagi head ei juhtuks. Kuigi Teile võib see solvamisena tunduda, aga ma tahaksin Teile kinnitada, et Teil on elus palju häid asju juhtunud. Alustame kas või sellega, et Te olete hoolimata oma raskest haigusest ellu jäänud. Seda esiteks. Ja seda ei olegi nii vähe. Te teate seda isegi, aga olgu see lihtsalt veel kord meelde tuletatud. Teil on lapsed. Neid mainite küll möödaminnes, aga see on olulisem asi Teie elus kui vaid korraks sulgudes teatada. Te olete õppima läinud. Ja juba mitmendat korda. See näitab, et Teil on pea õlgadel. See on väärtus omaette. Te olete endas leidnud usu, mis Teid edasi aitab. Seda on kohe väga palju. Suur osa inimesi elab usuta millessegi. See on palju lohutum elu ja märksa õnnetum kui Teil. Ma saan Teie kirjast nii aru, et Te olete alati tööd saanud, kui eelmine on lõppenud. See on kah vedamine, sest lehtedest on lugeda, et töötuse protsent on 10 ringis. Teie kirjast on aru saada, et Te olete ka kohusetundlik ja tubli inimene. Ka see on asi, mille üle uhkust tunda ja rõõmus olla. See siis kokkuvõtteks.

Ja edasi: kui Teil on elus juba seni nii palju head, siis miks ei peaks Teil edaspidi hästi minema?

Üks soovitus: kaaluge, kas Teil on võimalik psühhoteraapiat ette võtta. Soovitan tõesti, kui Teil ei ole kellegagi omi mõtteid arutada. Oma mõtteid kellegagi jagades ja kuulates (ja ka kuuldes!), mida teisel ütelda on, saavad oma mõtted endalegi selgemaks.

Õnne ja edu jätkumist soovides,
HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi