rahulolematus suhtega 12.08.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

olen 35-a naine, kena, haritud. esimesest kooselust 13-a poeg, teisest, praeguseks 4a kestnud kooselust 1-a tütar. tunnen end rahulolematuna.
1. mind häirib väga, et pidudel joogisena kallista-musitab-teeb pai tuttavatele naistele ja tüdrukutele. kas olen liiga tundlik või haiglaselt armukade?
2. tavaelus segab mind vähene ja niru sex (tema: halb tervis, palju tööd - ta 42-a) ja mind kallistab harva (tema: oleme kogu öö ju koos).
3. muidu tavaline töökas mees, hoolib oma perest ja (oma) lastest väga. aga. ta ei talu poega mu eelmisest kooselust ja kohati paistab see välja. olen trotsist hakanud eirama ta tütart (10.a) eelmisest kooselust. tegelikult ei ole kellegi tore olla.
tema kommentaar: mina ei muutu, võta mind sellisena nagu olen. ka mina ei püüa sind muuta (ta tõesti ei tee mulle kunagi etteheiteid). sina sobid mulle hästi. kui mina sulle ei sobi, on see sinu mure.
mida teha edasi? kust alustada? või lõpetada see suhe?
olen muutunud tujukaks, vinguvaks, ei tunne end isegi enam ära. kipun otsima lohutust alkoholist.
tänan teid juba ette vastuse eest.

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!

Jah, muidugi. Igal inimesel on õigus olla selline nagu ta on, igastahes. Aga ka Teil on õigus otsustada, kas Te tahate elada sellist elu sellise partneriga. Tõesti, see on Teie otsus. Ja sellest sõltub, kuidas edasi. Kui Te peate olulisemaks seda, et ta on "muidu tavaline töökas mees" ja nii edasi, siis on ju kõik hästi. Kui Teid häirib tema suhtumine Teie pojasse või ülemäära hell (Teie pilgu läbi) suhtumine teistesse õrnema soo esinajatesse või et seks on niruvõitu, siis on see teine otsus. Teil on loomulikult samasugune õigus jääda oma soovide juurde, kui Teie partner kinnitab oma soovi jääda omade juurde. Järeleandmised peaksid siiski vastastikkused olema. Seda vist nimetatakse kokkuelamiseks: inimesed elavad teineteisele lähemale arvestades teneteise tugevate külgede, nõrkuste, soovide ja ootuste ja tuhande muu pisiasjaga. Kui üks ei taha "kokku" elada, siis on see vist ebavõrdsuse tunnet tekitav.

Alkohol on küll viimane asi, millest lohutust saab. See on valesõber. See "sõber" teeb endast sõltuvaks ja ei lase enam ealeski lahti. Ja ega alkohol ka ei muutu - seda peate samuti võtma nagu see on. See ei paindu Teie soovide ja tahtmiste järgi, ikka Teie hakkate painduma üha rohkem selle soovide ja tahtmiste järgi. Hoiduge sellest sõbrast kui katkust. See on nii võlts sõber kui olla saab.

Kena haritud 35-aastane naine võib teha iseseisvaid otsuseid oma elu kohta ja selliseid otsusi, millega ta rahule võiks jääda. Tegelikult kõik inimesed võivad ja saavad. Kui neil julgust on. Kui neil on julgust võtta vastu oma otsustele järgnev elu.

Julgust,
HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

raske rääkida...

Tere!
Mul on mure oma suhtega. Kaaslane teeb meeletult pikki ja sõnul seletamatult väsitavaid tööpäevi. Tal on palju tööalasid-ja ärimõtteid. Minul aga on esikohal suhted lähedastega. Näen,et tal ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere Liina!
Te õpite oma emotsioone kontrollima, kuid õnneks tundlikkus Teis säilib. Selline Te olete ja sellisena oma partnerit võlunud. Kaaslase käitumist muuta on keeruline, kuid on võimalik muuta ...

Loe edasi

Kuidas edasi elada?

Tere!

Olen 24 aastane neiu, elan väikeses maakohas, üürikorteris.

Mul on järgmine probleem: mul on põhimõtteliselt kõik eluks vajalik olemas-töö, kodu, küllaltki hea palk, sõbrad, ...

Vastas dr Elen Kihl

Te kirjeldate neid asju, mis on Teie elus hästi ja ka neid, millest puudust tunnete. See on inimese üsna loomulik seisund. Kes siis oleks rahul absoluutselt kõigega! Nüüd aga Teie otsingute juurde. Te ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi