mida teha vanematega ja mehega? 24.06.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

olen 21 aastane neiu, elan teist aastat koos oma mehega ( ei ole abielus ) kes ei saa minu vanematega läbi ja minu vnemad ei tunnista teda kui minu meest. alati kui ma vanemate juurde lähen ütlevad nad mulle et peaksin koju tagasi kolima. Viimased pool aastat ei saa kamehega läbi, ta veedab kõik õhtud oma sõpradega ja nädalavahetustel joob ning kodus ei ole, siis mina vihastan ja luban ta maha jätta kuid ei tee seda kunagi, mille peale mees ütleb et tal on minu ähvardustest kõrini, alati olen mina tema kõigis probleemides süüdi. Tänaseni arvasin et see ei ole nii aga mehe õde ütles et ma pidevalt vingun et mul on vinguv hääl ja pole ime et ta vend ei taha minuga koos olla, samas arvab ta et ma ei tohiks oma meest maha jätta.

on ka teine probleem mis mind häirib. Nimelt minu mees jättis kunagi keskkooli pooleli mina aga lõpetan järgmisel aastal ülikooli ja ta alati kui ma midagi ütlen siis heidab ta mulle ette et minul peab alati õigus olema sest käin ju ülikoolis. kardan ka seda et kasvan meie suhtest välja, pean tähtsaks ja väärtustan teisi asju kui tema.
Aga võibolla ongi probleem hoopis minus, ja võibolla ma vinguni aga ma ise ju ei saa sellest aru. Kuidas siis muuta end. Viimasel ajal ma vihastan iga asja peale ma olen pidevalt kurb ega julge enam sõpradega läbikäia ja ma nutan iga õhtu mis vihastab mu meest aga ma tunnen et ma ei saa midagi teha pisarad hakkavad ise voolama.
Olen nõus tulema ka psühholoogi vastuvõtule et endas selgusele saada.

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!

Ma alustaksin lõpust. Aga ehk ei ole see probleem siiski mitte Teis? Võib olla on seletus just selles, mida Te ise siin kirjutate: "kasvan meie suhtest välja, pean tähtsaks ja väärtustan teisi asju kui tema". See ei ole sugugi nii harv juhus, millest Te kirjutate. Seda juhtub üsna tihti. Eriti siis, kui inimesed ei kasva koos ja ei kasva teineteisele lähemale. See ei tähenda seda, et inimesed peavad pidevalt olema ninapidi koos ja huvituma samadest asjadest. Võib veeta palju aega koos ja teha samu asju, aga siiski "lahku kasvada". Seda on üsna raske seletada, mis asi see koos kasvamine ja kokku kasvamine on, sest see on tunnete asi. See on vastastikkuse usalduse asi, vastastikkuse lugupidamise asi, koos elada tahtmise asi. See on mingi vaimne koosolu tunne. Muidugi, selle tunde tekkimiseks ja arenemiseks on vaja koosoldud aega, milles kasvab ühine ajalugu. Ühine ajalugu on vastastikkuse mõistmise jaoks oluline. Veel rohkem kui koosveedetud aeg on tähtis selle aja kvaliteet ehk siis kui hästi on koos aega veedetud. Niiet, mõtelge selle üle.

Häid mõtteid,
HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

suhted vanematega

Tere! Praegu elan läbi nagu teist murdeiga, ilmselt sellepärast, et esimese ajal osa probleemidest jäi lahenduseta. Minul on raske aru saada vanemate otsusest saata mind 15-aastasena teise linna vähihiget ...

Vastas dr Elen Kihl

Ilmselgelt oli 15-aastasele nooerele inimesele liiga suur koormus vähihaige hooldamine ja kodust eemalolek. Arvatavasti ei osanud vanemad seda näha, mida see Teie jaoks tähendas ja nagu ma aru saan, ei ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi