Probleem söömisega 30.04.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Vabandan, et Teid tülitan, kuid olen üsna nõutu.Mul on nimelt probleem oma emaga. Loodan, et teil on rohkem tööalaseid kogemusi ja ehk oskate mulle nõu anda. Mida saaksin ära teha?

. Minu ema on aastaid olnud psüühiliselt haige (mitte sünnist saati). Rasked eluprobleemid (suhted meestega, lapsest ilmajäämine) ja nõrgemad närvid tingisid selle. Nüüdseks on ta 52 aastane ja elab Lõuna-Eestis hooldekodus. Mul ei olnud teist võimalust. Temaga iga päev ühe katuse all ma enam ei suutnud elada. Ta pole küll agressivne, aga ta ei tule toime kõige elemendaarsemate asjadega.Seda juba üle 5 aasta.. Teda peab hooldama. Tundub, et ta ka ei ürita. Tal on mingi trots sees. Käin teda umbes 3 korda aastas vaatamas. Temaga rääkida pole võimalik. Ta ei räägi ka telefonis midagi. Kontakt on olematu. Tammub ühelt jalalt teisele. Enamasti kiirete sammudega, vahest ka aeglasemalt. Enamasti ei püsi ta üldse paigal. Ise on seejuures täiesti passiivne. Ta on küll enamiku oma elust viibinud haiglas ja kodus, haiglas ja siis kodus. Mõned aastad oli ta ka enamvähem terve, kuid operatsiooni hirmus läks jälle sassi. Nimelt minu vanaema oli opilaual surnud (55 aastaselt-vähihaige). Valga arstid on mu ema lootusetuks tunnistanud ja üritagi midagi. Mõned aastad tagasi tehti talle kanged depoosüstid. Need võtsid ta täiesti voodisse. Laed, kapid, voodid ja kogu ümbrus tema meelest liikus, kukkus selga või kadus alt ära. Ja seda kuni süstide toime kadumiseni. See oli õudne. Ma olen oma 25 elatud aasta jooksul küll erinevaid tema haiguse staadiume näinud, kuid see oli kõige jubedam.

See-selleks! Probleem on hoopis muus. Nimelt juba alla aasta ta keeldub söömast. Teda üritatakse küll vägisi sööta, kuid sellega on üsna palju tegemist. Nimelt kogub ta toidu ühte põske ja alla ei neela. Palu või käsi, aga ei midagi. Siis ei anna ka midagi juurde toppida. Päeva peale läheb veega ka midagi loomulikult alla. Kohalik arst on ta kurgu üle vaadanud, seal paistab olevat kõik korras. Mulle küll räägiti, et tal olid olnud sügisel vist soolenugilised. Neist saadi lahti. Kas see on sellest tingitud või võib olla mingi muu põhjus? Tundub nagu oleks probleem siiski psüühilist laadi. Kohalik med. õde arvab, et midagi ei anna enam teha. Ta on luu ja nahk. Jääb järjest nõrgemaks. Kui nii jätkub, jääb ta lõpuks voodisse ja siis tõesti ei ole enam tagasiteed.

Vastust lootes ja ette tänades.