Paanikahäire+depressioon+ülitundlikkus 06.07.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,lp.doktor!
Olen 38a naine ja 7ndat aastat n.ö grupi peal paanikahäiretega.Praeguseks ajaks praktiliselt enam väljas ei käi,laman kodus voodis.On minestamise tunne,tohutu nõrkus,kuuma ja külmahood,teinekord jälle tugev pinge,rõhumistunne peas,värisemine kuni krampideni ja loomulikult tohutu hirmutunne kogu aeg.Aeg ajalt tekib selline "võõras tunne"koos hulluks minemise hirmuga.Tunnetan ka eriti teravalt inimeste lähedust(biovälja),lihtsalt väga halb hakkab enamus inimeste sltskonnas.On ka vastupidiseid olukordi-mõni inimene mõjub väga hästi.Kedagi peale tütre eriti enda ligi ei lase.
Tuttav psühhiaater käis hiljuti kodus,arvas,et tegu on millegi rohkemaga kui paanikahäired,et lausa deprssiivne psühhoos.
Olen olnud haiglates,võtnud pea kõiki antidepressante,neuroleptikume pikema perioodi vältel-asi läinud vaid hullemaks.Xanaxit veel ei ole proovinud,kiidetakse viimasel ajal.
Tajun,kui suureks koormaks ma oma lähedastele olen,paljude inimeste normaalne elurütm on minu pärast häiritud-mul on lihtsalt nii halb olla,et üksi ei julge kodus olla.
Olen abi otsinud ka alternatiivmeditsiinilt,lugenud sellealast kirjandust alates positiivse mõtlemise "õpikutest" erialaraamatuteni.
Ühesõnaga-olen kõik mõeldava enda tervenemiseks teinud,sellest hoolimata olukord halveneb.
Mõned aastad tagasi olin veel võimeline kõvasti trenni tegema-jooks ja jalgrattasõit,nüüdseks on seegi ära jäänud.Hoolimata füüsilisest tegevusest haigus süvenes.Nüüdsks olen olnud "voodihaige"1,5 aastat,vahel harva käin ümber maja jalutamas.
Praegu võtan vaid väheke rahusteid,kuna ükski muu ravim ei ole sobinud.
Haiglasse ei lähe,sest niipalju kui olen seal olnud(kõige kauem paar kuud).on asi hullemaks läinud.Üks tohter isegi leidis,et parim on minusugusele kodune turvaline keskkond(elan vanemate juures)
Tuttav tohter pakkus välja elekterkrampravi,teine arst jälle ei kiitnud heaks...
Kas minusugusel on mingit lootust?
Ette tänades Heidi

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Paanikahäirest saab lahti, depressiooni saab leevendada.
Tulge vastuvõtule, vaatame millega täpsemalt on tegemist ja kuidas probleemile lahendus(ed) leida.
Kohtumiseni,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.