4 aastaseks saav poiss lapse käitumine ja suhtlemine. 16.12.14 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Poeg saab märtsis nelja aastaseks ja tänu lasteaiale olen tähelepanu hakanud rohkem pöörama tema käitumisele ja ka kõnele ning ka rääkimisele. Neuroloogile on aeg kinni pandud 26.märtsiks, seega veel sealset ülevaadet pole saanud aga kardan et lapsel võib siiski olla midagi sügavamat viga kui lihtsalt arengust maha jäämine. Laps on kergesti ärrituv kui millegiga hakkama iseseisvalt ei saa või keegi ei tee vastavalt tema tahtmistmööda midagi. Kõne on kahe lauseline ja ka siis lähevad kas sõnad vahetusse või vahetab tähed sõnast sootuks teistega või jätab üldse need hääldamata. Võõras inimene ei saa lapse jutust aru. Last korrigeerides õigesti sõnastama, ükskahest kas laps ärritub või lihtsalt ignoreerib seda kordamast. Laps ei saa aru suures plaanis mida temalt tahetakse või nõutakse, sest tema poolt tihti küsimustele vastuseks on jah ise aru saamatagi millele jah ütles. Elementaarsete päevasündmuste ja toimetamistega nt riidesse panek, söömine, pesemine, mängimine, tähendus õue minek ja olek jms saab laps hakkama ja saab aru. Laps röögib ja trambib kui ei saa oma tahtmist. Keeldub kodus tihti iseseisvalt söömast aga lasteaias pole sellega probleeme. Eriti muretsema pani tänane marsaga linna sõit, istekoha seinal oli kleebis infoga sõidukaardi kohta ja poeg osutas tekstile jutuga ,,mia, issi, kodu, mhmhh, sää, mhmhh,, ja kui korrigeerisin et ei, see on kiri, läks laps närviliseks ja vastas, et ,,ei, see mia, issi, tule,, jne kas see on ikka normaalne? Ma ise saaks veel aru kui oleks reaalselt inimeste näod olnud teksti juures kuskil, et siis laps nii ütleks aga seal oli puhas tekst ja numbrid. Lisaks laps tihti räägib iseenda ette üksi olles arusaamatut loba. Kas on minu mure põhjendatud või see on tema ea kohta normaalne???

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Arvutisüsteemi rike, ei saanud nädalapäevad kirjadele vastata.
Rikkeid on inimkäitumise vallaski.

Pediaater e lastearst, laste-psühhiaater (töötavad koos psühholoogiga) ja siis neuroloog. Võimaluse mitmeid: hilisem-aeglasem areng, mingid käitumishäired jms Lastetohtrid annavad selgitust.

Kasuks on:
a) rahulik meel ja kannatlikkus, võtta teda sellisena ja mitte jõuga "kangutama" hakata,
b) korralik une- ja puhkerežiim (puhkus taastab jõu, ka hingejõu ja rahuliku meele),
c) kehaline aktiivsus (vabastab pingeid ja NB kehaline mälu on ka kõigi muude mälude-käitumise vundamendiks).

Kannatlikkust,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?