Kuidas muuta käitumismustreid? 25.05.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, olen 28 aastane neiu ja minu suhetes painab mind minu käitumine...just kuidas mina käitun meestega.
Mul on olnud 4aastane suhe, 1,5aastane suhe...ja hetkel on käsil suhe, kus oleme olnud koos 1,5 aastat.

Nimelt kipun ma inimest liiga palju kontrollima, tänitama, riidlema, õiendama..jne...Kuigi põhjuseid peab tõesti tikutulega otsima.
Mäletan aega, kui olin umbes 10ne aastane ja ema isa peale köögis sisises..näiteks nädalavahetusel, kui isa oli otsustanud võtta väikse napsi. Need samad sisinad kestsid aastaid...
Mäletan et ema on kogu aeg olnud rahulolematu inimene, väga pedantlik korra suhtes ja võib öelda, et ta alati paisutas asju üle, oli asjade suhtes väheke pinges.

Ilmselt see tuli tema enda ebakindlusest ja muudest teemadest...aga tean ainult seda, et meie pere on alati joondunud ema järgi...sest temal on kõige suuremad tujud, kõige valjemad ütlemised
ja nõudmised. Mu isa ei ole joodik, ta on tavaline mees, kes soovis võtta vahel napsu...aga isa vanemad on täiskarsklased ja usklikud inimesed...ja nende silme all käis alkoholi tarbimine alati
nö laua all või poolpeidus. Täiskasvanud mees jõi õlut salaja :) Minu vanaema enam ei ole. Minu emale siis ämm. Ise arvan et ämm pani emale päris palju asju südamele. Näiteks, et tema on
naine ja peab oma meest valvama, et kõik ikka oleks hästi...ja ema võttis neid sõnu otses mõttes tõsiselt! Noh võiks õelda, et selline näpuga hurjutamine on selline salakaval ja tundlikule
inimesele kindlasti koormat tekitav.

Igatahes tunnen ise, et käitun olukordades täpselt samamoodi...käitun just nii nagu mulle ei meeldiks et käitutaks..Raskeks teebki olukorra see, et ma ei oska muud moodi...ja see teadmine, et käitun just nii toob mulle südamele väga suure koorma...ja ka pinge, sest mul on silme ees ainuke muster kuidas ema on käitunud..

Näiteks kipun ma oma meest liiga palju õpetama, tänitama, olen nõus ise rohkem pesema nõusi ja tegema asju üksi lihtsalt sellepärast et nii jõuan ma kiiremini ja saan teha täpselt nii nagu
mulle meeldib (ema oli alati selline, et kõige pealt riidles, et keegi ei aita tal koristada..aga teadsime alati, et kui koristame, siis tema meelejärgi me ikka pole ja lõpuks siis kujuneski välja see, et
tema üksi rügas ühiskasutuses olevaid ruume, sest tegelikult tahtis ta teha neid asju üksi....isa muidugi aitas). Oma tuba õega hoidsime ise korras!
Lihtsalt mul on selline muster sees sellest ajast, et iga asja kallal lihtsalt peab sisisema, nokkima, tänitama....ja et ikka mina teen üksi neid asju paremini jne. Ja ei oska nagu võtta vabalt, et pole
ju vahet millal sa selle prügikasti välja viid..kas nüüd või 5 minuti pärast..

Täpsustan..et hetkel elavad minu vanemad väga hästi koos, vanad mustrid on taandunud. Arvan et suur roll sellel on see kui mina ja õde kodust lahkusime. Tundub, et ema sai siis mingisuguse stabiilsuse
ja kindluse endale ja nüüd ei olen enam kodus sääraseid teemasi. On leidnud isaga ühise sportimise kire ja arvan, et see ongi ema väga palju aidanud. Ka jooga on teda väga aidanud.

Aga kuidas mina saaksin midagi sellist unustada, mis on minu sisse justkui kodeeritud, see käitumine ei meeldi mulle ja tunnen tihti ka seda, et see halvab justkui mind .Näiteks kui olen mõttetult
vihastanud...siis järgmine hetk justkui ma ei taha seda enam mäletada...ja kodus oli meil samamoodi...kui emaga tülitsesime..siis ei pidanud mina ja ema pikka viha...vaid mingi hetk läks elu lihtsalt edasi.

Kodus vanematega sel teemal ma ei kõnele, kujutan juba ise ette, et see on väga keeruline emaga...sest oleme mingi periood väga palju koos olnud ja oleme iseloomult mõlemad väga kanged ja
iseteadlikud...see teeb läheduse saavutamise raskeks.

Mulle endale näib, et ma ei saa seda mustrit muuta mitte kunagi, vaid saan õppida seda nö taandama, sellega koos eksisteerima, õppima andestama, andeks paluma (mida meie peres pole tehtud)...
ja poovida siis vaikselt kuidagi teistmoodi...käituda. Kuigi ega ma ei teagi kuidas käituda...

Ehk on Teil mõni hea nipp või nõuanne minusugusele inimesele.

Ette tänades,
L.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Miks lahku minnakse, miks kolmnurgad tekkivad? See kolmas nurk ei leelota, ei käi pinda, ei sisista. Vastupidi - tunnustab, tõstab enesekindlust, naeratab, julgustab.
Seega - käitu nii, nagu oleksid see kolmas nurk. Leida suhtel ühisosa ja seda suurendada, samas isikupära teisel lämmatamata. Sõbralikkus.
Edasine elutarkus tuleb läbi oma kogemuste.
Head tegutsemist.
Käitumist annab korrigeerida, küllaltki palju annab.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?