Õudusunenäod motoavariist 11.01.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.
Mure: näen juba pool aastat õudusunenägusid, mis on alati kuidagi seotud minu mootorratta avariiga. Kuidas sellest lahti saada?

Mul oli veidi rohkem kui pool aastat tagasi raske avarii oma mootorrattaga. Maanteel sõideti külje pealt sisse. Autojuht lihtsalt ei märganud mind, kuid ma pole tema peale ka vihane ega midagi taolist. Vigastused: praktiliselt olematud, kui väliselt vaadata. Jalgadel/puusadel väga sügavad marrastused, kuid kõik luud-kondid terved. Samas olin ma mingi aja hingamata ning lillakas-siniseks tõmbunud näost. Samuti oli mu keha kohe pärast kukkumist mingi aja krambitanud. Kahjuks tuttavad, kellega koos sõitsime, ei osanud täpsemalt öelda selle kohta midagi, kuna nad olid šokis. Õnnetus juhtus umbes 7 paiku õhtul, kuid ma ei mäleta midagi alates umbes kella 12 juba päeval. Järgmisel hommikul ärkasin kodus ja ma sain küll aru, et oli mingi avarii vist olnud, kuid ma ei mäletanud sellest midagi. Panin üldpildi kõigest sellest kokku, mida kuulsin teistelt. Samuti ei mäletanud ma eelmist õhtut, ega haiglas olemist. Ma pole julgenud sellest kodustele rääkida, kuna meil on meedikuid kodus ja neile meeldib kõigile tuttavatele rääkida, et ma pääsesin imekombel ühegi vigastuseta nii raskest avariist.

Kindlustuse ja politseiga jamasime tohutult kaua, et kõik paberid ja dokumendid oleksid korras ja saaks ratast taastama hakata. Hetkel on ratas taastamisel ning ootan kerge ärevusega kevadet. Pärast õnnetust olen sõitnud mootorrattaga ja ühel korral tekkis paanikahoog, kuid rohkem pole sellist asja olnud. Pidasin seda normaalseks ja arvasin, et läheb üle.

Ma näen pidevalt ebamaiselt reaalseid õudusunenägusid. Ma tunnen seal laipade lõhnasid, näen kõiki rõvedaid detaile, värvid, valguse langemine inimestele ja esemetele jne. Kõik on tohutult reaalne ja ei teki mitte hetkekski teadmist, et see on unenägu. Ärkan selle peale, et kodused äratavad üles või mingi heli äratab. Üheks ühiseks tunnuseks on alati see, et ma kas otsin võimalust oma ratta vrakki kuidagi meeleheitlikult parandada või ma tahas sellest tohutult lahti saada ja see ei lähe ära kuidagi, vaid on alati mu läheduses.

Ma kardan magama minna, kuna ma tean, mis mind seal voodis ootab. Mu elurütm on pea peale keeratud: öösel ei maga ja magan varahommikust kuni lõunani. Siis kui väljas on valge. Siis ma pole nii tihti neid unenägusid näinud enam. Pisarad tulevad silma, sest ei oska kusagilt abi otsida. Kodustele ei saa rääkida, sest siis oleksin ma nõrk. Olen ääriveeri proovinud, kuid nende näod on olnud täis arusaamatust, et mis siis häda on? Mine magama ja ongi kõik.

Ma palun abi. Andke nõu.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Vanematele tuleb see lugu ikkagi korralikult ära rääkida.
Tegemised: a) und tuleks kergelt turgutada (unenäod ei saa siis löögile) kas siis rahustava teega või isegi väike periood mingit rahustit-uinutit, b) õppida end ka päeval lõõgastama (see on ettevalmistus öiseks sügavaks uneks), c) kui pea kannatab, siis proovida kergelt minu Palve-Meditatsiooni harjutust.
Kui eelnev jääb mngil põhjusel nõrgaks, siis soovitaksin lühiaegselt väga väikeses annuses neuroleptikumi.
Alkoholi keeld olgu kindel.
Igast murest saab üle!
parimat soovides,
jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?