Keerulised ajad 08.06.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, dr. Ennet!
Mind sunnib kirjutama mure oma töö pärast. Paar aastat tagasi oli mul teine ülemus, kes innustas ja tunnustas pisiasju ja oli abivalmis ja positiivne. Temaga koostöö klappis meil 100%. Siis aga ülemus vahetus. Olgu öeldud, et olen keskastmejuht. Uus ülemus on seisukohal,et loomeinimene ei sobi juhiks. Mida Teie sellest arvate? (Mainin, et kirjutan luuletusi ja laulutekste ja olen isegi kunagi vabariikliku luulekonkursi ära võitnud, ligi 700 osavõtja hulgast esikoht). Ma teen südamega tööd ja pole mingi bohhemlane. Ma ei ole kunagi jäänud tööle hiljaks ja olen ääretult kohusetundlik. Au selle eest mu vanematele, kes mind selliseks on kasvatanud. Aga tööl käib jätkuv minu välja söömine. Asi läks nii kaugele, et minu vastu ässitati ka mu alluvad ja need ei kuula mind enam nüüd. Nad ei usalda mind ka enam. Ja nad käivad ülemuse juures minu peale valetamas ja neid usutakse. Kui mina ütlen, kuidas asjad on, arvab ülemus, et mina valetan. Kuna ma olen ka sügavalt usklik, siis valetamine ei ole kindlasti midagi sellist, mis mu elutsiili juurde kuuluks. Varem oli see mu parim töökoht ja praeguses majanduslikus olukorras ei ole lihtne ka uut töökohta leida. Lisaks tegi ülemus koosoleku, kuhu olid kutsutud vaid need, kellel minu vastu midagi oli ja teised ei tohtinud sinna tulla. Ja siis kõik ütlesid suu puhtaks. Emotsionaalselt ja üle võimendatult. Mul on praegu nädal aega puhkus, aga tunnen, et olen emotsionaalselt täiesti läbi. Ma ei jaksa enam sellesse meeskonda minna. Kas Te oskaksite mingit nõu anda?

N (36)

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Elu on näitemäng: omanikul oma roll, juhil oma, alluvatel oma. Peale rollimängu on tark kasutada ka näitemängu printsiipe, sportmängu printsiipe, lapsemängu printsiipe. Mida ja kui palju - ütleb sisehääl. Valetada loomulikult ei tohi, aga iga kord ei tule kogu tõde kuuldavale. Ülemusel on mingid kindlad mõõdikud, mis temale olulised. Neid eirata ei maksa - ülemusel ju alati administratiivselt õigus. Alluvate suhtes on ka emotsioonid ja faktid ja neid mitte segi ajada. Emotsioonid on nende eraasi, faktid (tagasiside) on oluline juhtimisel. Mängulisus annab siin õige noodivõtme.
Kui ülemuse soovunelmad segased, siis minna jutule ja otsesõnu küsida: "Kuidas saan Sulle ja kollektiivile kõige tulusam olla. Kuidas sina minu kohal käituksid?" Midagi sellist.
Mängulisus ei tähenda üle-nurga-laskmist. Näitlejad ju õpivad teksti, harjutavad, kuulavad näitejuhi (ülemuse) soovitusi, kolleegide arvamust.
Mäng!
Neid uusi töökohti ju nii laialt ei pakuta! Ja seal omad mängud.
Valikud ja Võitlemine, Armastus (töö- jt) ja Adapteerumine - siit alustada.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?