Suhted 31.07.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mulle väga meeldib Teie positiivne lähenemine, mis Teie vastustest välja kumab. Ehk oskate ka mind kuidagi aidata. Hetkel teeb mind õnnetuks ühe meeldiva suhte nõrgenemine. Asi seisneb selles, et sain eelmise aasta lõpus tuttavaks ühe noormehega, kes tundus küll veidi arglik, kuid suhte arenedes läks julgemaks ja avatumaks ja meeldivamaks ka. Tundus, et meil mõlemal oli initsiatiivi seda suhet edasi viia. Kohviku-suhteks see aga ainult jäigi, kuna noormees luges minu olekust ja käitumisest välja, et mul on olnud liiga range kasvatus. Ja peale seda, kui ta seda mainis, pole me kokku saanud ega helistanud. Sinna on veidi üle kuu tagasi. meil oli ühel ajal puhkus ja ma tõesti ootasin sellelt ajalt palju. Palju sellist, mis meid veelgi rohkem seoks. Kõik on aga kuidagi tagasi kukkunud. Kuna minu minevik sisaldab veel üht purunenud suhet ja tookord ütles ka noormees, et kas tal on õigus, et mul on väga raske lapsepõlv olnud. Olen juba üle 30, elan veel ikka vanematega, kuna lihtsalt pole raha, et omaette kolida. Ja ega eramajast ja rahulikust ümbrusest väga korterisse tiku ka. Oma lollus ka, et sai nii vähe tasustatav eriala valitud, aga sinna pole enam midagi parata ka ja see töö on mulle siiski meeldiv. Tookord kui ülikooli sai astutud, polnud ju sellieid valikuvõimalusi ka kui praegu ja enam ümber õppida ka ei tahaks, kuna peaksin siis samal ajal töötama, et millestki elada. Pensionäridest vanemad mind ju toetada ei saa. Aga vanemad kamandavad mind siia maale, kontrollivad mind liiga palju. Üks sõbrannagi arvas, et sellepärast ma ei leia endale kedagi, et olen liiga korralik. ma ei saa nagu teistsugune ka olla, kui olen. Ma tean, et olen teistega liiga arvestav ja vahel rohkemgi, kui endaga arvestav. Mida ikkagi teha, olen nagu suletud ringis?

Murelik naine (32)

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Iseseisev saab ka vanematega füüsiliselt lähestikku elades olla ja seda vaja ongi. Te ei ole ju enam 13. Siin peate oma isiklikud huvid ja olemuse ESIPLAANILE nihutama ja selles ei ole midagi ebaõiglast või moraalitut vanemate suhtes.
Suhtlemist saab vaid suheldes, oma soove-ootusi avaldades ja mõista andes. Kui selle noormehega (mehega) suhted ei arenenud, ju siis polnud see õige. Õige hingekontakti leidmine käibki läbi eksimuste-otsingute. Seega - mittesobivate partnerite esinemine ongi ju palju suurema tõenäosusega ja seega loomulik.
Võtke suhtlemist mänguna, mänguliselt - see õpetab rohkem ja ei vaeva hinge muserdavalt. Mäng ei tähenda muidugi kergemeelsust, kaugel sellest.
Mänguilu soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?