kardan, et süda läheb pahaks! 19.06.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Lugesin siit palju küsimusi nii paanikahoogudest ja foobiatest kuid seda õiget ei leidnud.
Minu mure on minu jaoks suur. 2aastat tagasi bussiga sõites hakkas mul paha (pole kunagi varem juhtunud). Pärast seda olin voodis 3 päeva, pidevalt maa ja taeva vahel kõikudes. Kuna käisin koolis ja koju sai ainult bussiga, siis pidin tahest tahtmata bussiga sõitma. Ostsin mitut erinevat sorti tablette (merehaiguse vastu, mustikaekstraktiga, palderjani jne.....) Mitte midagi ei aidanud. Pärast igat bussisõitu olin voodis paar päeva. Pidevalt öökisin (nagu okserefleks, aga välja ei tule midagi). Kool jäi pooleli, sest võimatu oli käia!
Bussiga ma enam ei sõida, isegi bussi kõrval ei saa seista- hakkab paha!
Aga nagu sellest oleks veel vähe, hakkasin ma kartma, et mul hakkab paha. Paljast mõttest, et mul hakkab paha oksendasin välja kõik söögid-joogid. Käisin perearsti juures, rääkisin mure ära, et süda paha ja süda klopib ja üldiselt halb olla. Arst saatis mind kilpnäärme uuringutele-ei leitud midagi! Järgmisena soovitas günekoloogi juures käia kontrollimas, et äkki...-ka see negatiivne. Siis teatas arst et läheb puhkusele ja arvatavasti on mul (võin ka eksida) labiilne või midagi sellist närvisüsteem ja küll see läheb üle!
Nüüd on aga asjad võtnud veel hullema pöörde! Pidevalt kardan, et süda läheb pahaks, paljast mõttest tunnen kuidas: süda taob, pilt hakkab virvendama, üle keha hakkavad käima vaheldumisi kuuma ja külmalained!
Perearstile, kes mind günekoloogi juurde arvatavasti uuesti saadab ma enam pöörduda ei taha. Olen oma kehakaalust selle ajaga kaotanud enam kui 10kilo.
Siit küsimus- kas mul on foobia või on mingid paanikahäired, või midagi muud?
Ma ei jaksa enam nii elada! Kõige kergem ja enesekindel tunne on siis, kui ma ei ole midagi söönud ega joonud, sest siis tean, et kui süda pahaks läheb siis pole lihtsalt midagi välja tulla! Olen proovinud korrutada endale, et see on kõigest lihtsalt paha mõte ja tegelikult ei ole mul viga mitte midagi, aga see ei aita. Viimane piisk karikasse oli täna, kui pidin minema oma tööd kooli kaitsma, kuid vara hommiku paljast mõttest et äkki ma ei saa hakkama ja (lihtsalt kardan võõraste seas olla) läks süda pahaks, nõrkus, süda tagus nagu meeletu! Võtsin südametilku, kuid ei aidanud! Nüüd jälle kursus pooleli ja eluisu otsas!
Mida teha? Kelle poole pöörduda? Kuna ei ela suurlinnas, vaid väikeses maakohas, siis ei ole siin ei psühholooge, ega psühhiaatreid? Kui palju vastuvõtt ja ravi üldse maksab?

Nüüd sai küll pikk kiri, aga loodan, et saan lootustandvat abi ja ehk leian ka kunagi lahenduse!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Hoolsatel ja hingelistel inimestel on selliseid häireid - paanika, depressiooni, stressi, vegetatiivsete kaebuste "assortii" - tunduvalt sagedasem kui "külmkõhtudel". Need häired on kõrvaldatavad. Pöörduge Teile lähima psühhiaatriaasutuse poole ja saate spetsialistilt abi. Haigekassa kaart Teil ju on.
Organismi "häälestamine" tervise lainele võtab veidi aega. KÕIK tervislik ja sportlik on kasulik. Alustage õigest puhkerežiimist, siis piisav ja jõukohane kehaline aktiivsus. Siis psühhoregulatsiooni harjutused (vt. soovitused eelnevale küsijale).
Varasematest soovitustest noppige välja need, mis Teile sobilikud, mida rakentada saate-suudate.
Alustuseks ikkagi - tervitage psühhiaatrit. Siis saab Teie seisundist täpsema ülevaate, saate osa muret arstile pihtida.
Peretohtriga hoitke ka häid suhteid.
Sellest murest saate lahti!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Püsipatsiendi vastuvõtt

Tere. Käisin enda eestkostealusega 2023. aastal Teie vastuvõtul. Ametnikud on avaldanud arvamust, et oleks vaja uus visiit teha. Millised oleks võimalused?
Tänan vastuse eest ette.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sotsiaaltöötaja kaudu saab teha psüühika uuringu, kui see eestkoste määramisega seotud on.
Jalutuskäigud, jõukohane kehalike aktiivsus, vaimsete võimete seisund.

Jüri O.-M. Ennet,
Loe edasi

Päevane unisus

Tere!
Olen umbes aasta aega olnud kimpus tervisega. Algas aasta tagasi, kui hakkasid õrnad pearinglused. Otseselt ei käinud maailm ringi, kuid tundsin et pea on nagu "vati sees" ja imelik. Lõpuks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kontrollida vererõhku. Teha Enneti palvet - parandab peaaju verevarustust. Kehaline aktiivsus. Trvislikud eluviisid, uued väärtushinnangud.
Rõõmsameelset harjutamist

Jüri.O.- M. Ennet

Loe edasi

Antidepressantidest loobumise raskused.

Sõin 7 aastat järjest algul Cymbaltat, hiljem Alventat. Avastasin ligi 3 aastat tagasi, et need mõjutavad sportlikku võimekust väga suurel määral. Esimesel aastal pidasin kõige süüdlaseks depressiooni, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviskeem - Ravimid, ravimaht olgu 1/10 ja 9/10 on harjutused - kehalised, psüühilised,sotsiaalsed hoiakute muutused.
Harjutusteta tegutsemine edu ei taga,
vt Enneti palve esimene samm, relaks ...

Loe edasi

Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus

Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...

Loe edasi

Depersonalisatsioon , depressioon

Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.

Loe edasi

9.aastane kardab magama jääda, ärevus.

9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...

Loe edasi

Abordijärgne trauma

Ma tunnen ennast nagu mõrvar , kes oma lapse ära tappis . Aasta ja paar kuud tagasi jäin ma tooaegsest elukaaslasest rasedaks ning ta käis peale ja iga päev rääkis ja surus et ma pean aborti tegema . Ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esiteks - naistearst, temapoolne seisundi hinnang-soovitused.
Teiseks - perearsti poolt analüüsid-
hinnang-soovitused.
Psühhiaatriakliiniku Dispanseriarsti vastuvõtt - kui tekib tühik ...

Loe edasi

Mirtasapiini võtmise lõpetamine

Tere! Hakkasin umbes aasta tagasi tarvitama Mirtasapiin 15 mg: MIRTASTAD. Sooviksin teada, kuidas oleks õige rohtude võtmine lõpetada, kas lõpetada päeva pealt nende tarbimine või kuidagi muud moodi? Samuti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nädal ja ülepäeva 15 mg, siis kaks nädalat üle kahe päeva. Kehaline aktiivsus, kõrvaltoimeid AD (mirtazapin) ei ole. Lõõgastusharjutused.

Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Depressioon

Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...

Loe edasi

Antidepressandi vahetamine

Tere!

Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.

Head ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: