kardan, et süda läheb pahaks! 19.06.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Lugesin siit palju küsimusi nii paanikahoogudest ja foobiatest kuid seda õiget ei leidnud.
Minu mure on minu jaoks suur. 2aastat tagasi bussiga sõites hakkas mul paha (pole kunagi varem juhtunud). Pärast seda olin voodis 3 päeva, pidevalt maa ja taeva vahel kõikudes. Kuna käisin koolis ja koju sai ainult bussiga, siis pidin tahest tahtmata bussiga sõitma. Ostsin mitut erinevat sorti tablette (merehaiguse vastu, mustikaekstraktiga, palderjani jne.....) Mitte midagi ei aidanud. Pärast igat bussisõitu olin voodis paar päeva. Pidevalt öökisin (nagu okserefleks, aga välja ei tule midagi). Kool jäi pooleli, sest võimatu oli käia!
Bussiga ma enam ei sõida, isegi bussi kõrval ei saa seista- hakkab paha!
Aga nagu sellest oleks veel vähe, hakkasin ma kartma, et mul hakkab paha. Paljast mõttest, et mul hakkab paha oksendasin välja kõik söögid-joogid. Käisin perearsti juures, rääkisin mure ära, et süda paha ja süda klopib ja üldiselt halb olla. Arst saatis mind kilpnäärme uuringutele-ei leitud midagi! Järgmisena soovitas günekoloogi juures käia kontrollimas, et äkki...-ka see negatiivne. Siis teatas arst et läheb puhkusele ja arvatavasti on mul (võin ka eksida) labiilne või midagi sellist närvisüsteem ja küll see läheb üle!
Nüüd on aga asjad võtnud veel hullema pöörde! Pidevalt kardan, et süda läheb pahaks, paljast mõttest tunnen kuidas: süda taob, pilt hakkab virvendama, üle keha hakkavad käima vaheldumisi kuuma ja külmalained!
Perearstile, kes mind günekoloogi juurde arvatavasti uuesti saadab ma enam pöörduda ei taha. Olen oma kehakaalust selle ajaga kaotanud enam kui 10kilo.
Siit küsimus- kas mul on foobia või on mingid paanikahäired, või midagi muud?
Ma ei jaksa enam nii elada! Kõige kergem ja enesekindel tunne on siis, kui ma ei ole midagi söönud ega joonud, sest siis tean, et kui süda pahaks läheb siis pole lihtsalt midagi välja tulla! Olen proovinud korrutada endale, et see on kõigest lihtsalt paha mõte ja tegelikult ei ole mul viga mitte midagi, aga see ei aita. Viimane piisk karikasse oli täna, kui pidin minema oma tööd kooli kaitsma, kuid vara hommiku paljast mõttest et äkki ma ei saa hakkama ja (lihtsalt kardan võõraste seas olla) läks süda pahaks, nõrkus, süda tagus nagu meeletu! Võtsin südametilku, kuid ei aidanud! Nüüd jälle kursus pooleli ja eluisu otsas!
Mida teha? Kelle poole pöörduda? Kuna ei ela suurlinnas, vaid väikeses maakohas, siis ei ole siin ei psühholooge, ega psühhiaatreid? Kui palju vastuvõtt ja ravi üldse maksab?

Nüüd sai küll pikk kiri, aga loodan, et saan lootustandvat abi ja ehk leian ka kunagi lahenduse!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Hoolsatel ja hingelistel inimestel on selliseid häireid - paanika, depressiooni, stressi, vegetatiivsete kaebuste "assortii" - tunduvalt sagedasem kui "külmkõhtudel". Need häired on kõrvaldatavad. Pöörduge Teile lähima psühhiaatriaasutuse poole ja saate spetsialistilt abi. Haigekassa kaart Teil ju on.
Organismi "häälestamine" tervise lainele võtab veidi aega. KÕIK tervislik ja sportlik on kasulik. Alustage õigest puhkerežiimist, siis piisav ja jõukohane kehaline aktiivsus. Siis psühhoregulatsiooni harjutused (vt. soovitused eelnevale küsijale).
Varasematest soovitustest noppige välja need, mis Teile sobilikud, mida rakentada saate-suudate.
Alustuseks ikkagi - tervitage psühhiaatrit. Siis saab Teie seisundist täpsema ülevaate, saate osa muret arstile pihtida.
Peretohtriga hoitke ka häid suhteid.
Sellest murest saate lahti!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?