kardan, et süda läheb pahaks! 19.06.04 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere. Lugesin siit palju küsimusi nii paanikahoogudest ja foobiatest kuid seda õiget ei leidnud.
Minu mure on minu jaoks suur. 2aastat tagasi bussiga sõites hakkas mul paha (pole kunagi varem juhtunud). Pärast seda olin voodis 3 päeva, pidevalt maa ja taeva vahel kõikudes. Kuna käisin koolis ja koju sai ainult bussiga, siis pidin tahest tahtmata bussiga sõitma. Ostsin mitut erinevat sorti tablette (merehaiguse vastu, mustikaekstraktiga, palderjani jne.....) Mitte midagi ei aidanud. Pärast igat bussisõitu olin voodis paar päeva. Pidevalt öökisin (nagu okserefleks, aga välja ei tule midagi). Kool jäi pooleli, sest võimatu oli käia!
Bussiga ma enam ei sõida, isegi bussi kõrval ei saa seista- hakkab paha!
Aga nagu sellest oleks veel vähe, hakkasin ma kartma, et mul hakkab paha. Paljast mõttest, et mul hakkab paha oksendasin välja kõik söögid-joogid. Käisin perearsti juures, rääkisin mure ära, et süda paha ja süda klopib ja üldiselt halb olla. Arst saatis mind kilpnäärme uuringutele-ei leitud midagi! Järgmisena soovitas günekoloogi juures käia kontrollimas, et äkki...-ka see negatiivne. Siis teatas arst et läheb puhkusele ja arvatavasti on mul (võin ka eksida) labiilne või midagi sellist närvisüsteem ja küll see läheb üle!
Nüüd on aga asjad võtnud veel hullema pöörde! Pidevalt kardan, et süda läheb pahaks, paljast mõttest tunnen kuidas: süda taob, pilt hakkab virvendama, üle keha hakkavad käima vaheldumisi kuuma ja külmalained!
Perearstile, kes mind günekoloogi juurde arvatavasti uuesti saadab ma enam pöörduda ei taha. Olen oma kehakaalust selle ajaga kaotanud enam kui 10kilo.
Siit küsimus- kas mul on foobia või on mingid paanikahäired, või midagi muud?
Ma ei jaksa enam nii elada! Kõige kergem ja enesekindel tunne on siis, kui ma ei ole midagi söönud ega joonud, sest siis tean, et kui süda pahaks läheb siis pole lihtsalt midagi välja tulla! Olen proovinud korrutada endale, et see on kõigest lihtsalt paha mõte ja tegelikult ei ole mul viga mitte midagi, aga see ei aita. Viimane piisk karikasse oli täna, kui pidin minema oma tööd kooli kaitsma, kuid vara hommiku paljast mõttest et äkki ma ei saa hakkama ja (lihtsalt kardan võõraste seas olla) läks süda pahaks, nõrkus, süda tagus nagu meeletu! Võtsin südametilku, kuid ei aidanud! Nüüd jälle kursus pooleli ja eluisu otsas!
Mida teha? Kelle poole pöörduda? Kuna ei ela suurlinnas, vaid väikeses maakohas, siis ei ole siin ei psühholooge, ega psühhiaatreid? Kui palju vastuvõtt ja ravi üldse maksab?
Nüüd sai küll pikk kiri, aga loodan, et saan lootustandvat abi ja ehk leian ka kunagi lahenduse!
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Hoolsatel ja hingelistel inimestel on selliseid häireid - paanika, depressiooni, stressi, vegetatiivsete kaebuste "assortii" - tunduvalt sagedasem kui "külmkõhtudel". Need häired on kõrvaldatavad. Pöörduge Teile lähima psühhiaatriaasutuse poole ja saate spetsialistilt abi. Haigekassa kaart Teil ju on.
Organismi "häälestamine" tervise lainele võtab veidi aega. KÕIK tervislik ja sportlik on kasulik. Alustage õigest puhkerežiimist, siis piisav ja jõukohane kehaline aktiivsus. Siis psühhoregulatsiooni harjutused (vt. soovitused eelnevale küsijale).
Varasematest soovitustest noppige välja need, mis Teile sobilikud, mida rakentada saate-suudate.
Alustuseks ikkagi - tervitage psühhiaatrit. Siis saab Teie seisundist täpsema ülevaate, saate osa muret arstile pihtida.
Peretohtriga hoitke ka häid suhteid.
Sellest murest saate lahti!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Närvilisus
Tere!
Olen kahe väikese lapse ema. Vanem laps on 5-aastane ja väiksem on 3-aastaseks saamas.
Käin graafiku alusel tööl ning tööpäevad on 13h pikad. Lisaks tööle on mul palju ...

Vastas dr Jüri Ennet
Depressioon ja väsimus - nagu ühemunakaksikud. Siit siis nn ajaneuroos - kiire,kiire, ei tule toime, Enda alaväärtustamine, süüdistamine, tülid,
Psühhiaatrias ei ole ainult üks põhjus ja üks tagajärg! ...
Ärevus ATH ravimitega
Tervist
Olen olnud kimpus ATH raviga. Nimelt kirjutati välja esmalt Concerta 18mg ja sealt nädala pärast 36mg peale ja siis 54mg peale, sest eelnevad doosid ei aidanud. Mõju polnud ja tekkis füüsiline ...

Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatrina on minu inimeste aitamise kuldreegel – arstirohu osakaal tervenemisel, enda tugevdamisel on 1/10, muud soovitused, õpetussõnad, harjutused, meeleparandustegevused jms on 9/10 tähtsusega. ...
Loe edasiRhodiola ja ashwagandha sümptomite raviks
Tere, Jüri!
Mul on depressioon ja ärevushäired, hiljuti lisandus ATH diagnoosi kinnitus. Esimese kahe “eripära” raviks olen proovinud estsitalopraami, fluoksetiini ning duloksetiini. Ainsana ...

Vastas dr Jüri Ennet
Arstirohi (ka antidepressandid) on ravi algetapil oluliseks abiliseks, aga
see on vaid osa suurest tervendamise võimaluste teest. Soovitan rakendada
järgmisi minu raviprintsiipe.
1. Diagonaaliga ...
Ärevus ja edcitalopram
Tere. Oktoobri 2024a kuus perearst kirjutas escitaloprami 10 mg ärevuse raviks. (dgn. Depressiooniga ärevus (segstüüpi) EEK järgi DEP 13,ÜAR 20,AST 12, INS 4 Ärevus veel ikka püsib. Ilma mingi põhjuseta ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimist üksi ei piisa. Üks ravim mitme häire vastu
Arstirohi on vaid üks samm tervenemise teel. Alates tänasest olgu Teil
uus eluviis – tervise tugevdamine. Sinna kuuluvad:
a) kehalised ...
Lõikumine
Olen 11 aastaselt ennast lõikunud. Olen nüüd 17. Ma ise saan aru, et ma ei taha neid haavu endale. Ma ei suuda lõpetada, proovisin erinevaid meetodeid, käisin arstide juures ja olen võtnud ravimeid nagu ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ketipinor hea ravim, vaja annusega proovida, et milline neist kõige sobiliku, ja nüüd Harjutused - kehalised, sotsiaalsed. Sundmõtted tulevad vastu inimese tahet. Ta küll suhtub nendesse
kriitiliselt, ...
Surmahirm
Tere! Olen pikka aega, võib öelda, et isegi lapsest saati maadelnud surmahirmuga. See pole see, et ma ei julge midagi teha või kuskile minna, sest kardan, et midagi juhtub, vaid mul on paanikahood sellest, ...

Vastas dr Jüri Ennet
a) maandada kehalised pinged kehaliste harjutuste abil; Terves kehas tervem psüühika,
b) maandada vaimne pinge ja tugevdada vaimset tervist; Vaimne tervis,
c) seada korda töö- ja puhkerežiim.
Loe edasi
Ärevushäire
Põdesin Koroona ajal seda moehaigust kolmel korral. Peale viimast korda ,kaks päeva hiljem. Algas ärevushäire ja üsna raskel kujul. Kukkusin kokku, vererõhu tõstis kõrgele,süda iiveldab,kehas meeletu nõrkus.

Vastas dr Jüri Ennet
1. Ravimid - 1/10, harjutused 9/10 tervenemist. Seega see 9/10 on väga tähtis.
Enne sõda küüditati palju inimesi Siberisse, paljud pidid üle elama
sõjakoledused. Ka pärast sõda, 1949. aastal, ...
Uus elukaaslane
Tere!
Olen varsti 4-aastaseks saava poisi ema. Läksin lapse isast umbes 1,5 aastat tagasi lahku. Kohtasin uut inimest ja oleme koos olnud varsti 5 kuud. Nädal tagasi kohtusid laps ja uus kaaslane ...

Vastas dr Jüri Ennet
1. Aasta-aastalt suureneb lahutuste arv, rääkimata üksikemadest. Palgavaesus
ei võimalda rahulikult koduelu elada. Moraalinormid on ka väga
imelikuks muutunud, Eesti riigis ja eesti rahva jaoks ...
Dementne ja üksik ema
Meie pere emigreerus väljaspoole EL üle 30a. tagasi. Kui lapsed siin sündisid liitus meiega minu ema, kes aitas neid hoida. Möödunud aastal diagnoositi emal, 78a. dementsus seonduvalt Alzheimeri tõvega. ...

Vastas dr Jüri Ennet
Dementsus on krooniline, süvenev peaaju funktsiooni häire. Ravim on hea, vaja trenn - mõne kauni laulu sõnu pähe õppida, õhtul meenutada päevasündmusi.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Lapse häälitsused
Tere
5 aastane laps on viimased pool aastat hakanud pisut häälitsema, nagu justkui kurku puhastama/kõhatama. Olen tähelepannud et see on nagu muster, kui laps pisut rohkem ärev siis ...

Vastas dr Jüri Ennet
Võivad ka tikid olla. Last kallistada, kehaline kontakt, kiitmine. Koos mängimine, rõõmsameelsus. Soojad jalavannid rahustavad, Ümisemine - väga hea rahustaja. Ümisege koos,
Jüri O.-M, Ennet
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:
