Paanika ja ärevushood süvenevad 27.09.19 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.
Mure selles, et paanika - ja ärevushood süvenevad.
Juulis hakkas arst vaetama revimit- Paroksetiini pealt läksin kuu aega maha ja alates 1-sest augustist Brintellix 10mg. Vaevused ei leevenenud ja siis avastati 2 nädalat tagasi, et mul on kilpnäärme ületalitlus , lisaks vahetati välja üks vererõhu rohi- need ravid on nüüdseks paigas. Seostasin ärevuse püsimist kilpnäärme ületalitlusega-haigusega , et vererõhk kippus kõrgeks ja süda kloppima- nüüdseks on kilpnäärme rohud juba mõjuma hakanud (2 päeva tagasi tehtud analüüs näitab paranemist) aga ärevus ja paanika süveneb. Nutma ajab, ei julge õhtul uinuda-ärevad tunded, mis isegi uinumise hetkel ehmatavad ülesse- kardan magama jääda (mida kardan ei tea). Koeraga jalutamas käies on olnud nüüd iga päev mingi paanikahoog, kõik läheb nõrgaks, hirm, süda lööb imelikult, nõrkuse tunne-kardan minestada. Koju olen siiski jõudnud.
Söögiisu ei ole, harvad hetked, kui tunnen et tahan süüa,siis ikka söön, muidu ei sööks üldse. Mida teha... pärnu arstid - on kinnitanud et Brintellix on ok. Kui ma võtan 0,25 xan, siis kaob see lõdisemine ära. Samas kardan ka xan võtta, on nii ära hirmutatud selle sõltuvuse tekkimisega.
Kardan et varsti ei suuda enam välja ka minna.
Olen palju üksi, rääkida pole kellegiga. Ja isegi kui oleks, siis kui on paha olla, sisi ei tahagi nagu kellegiga suhelda. Samas tunnen et kui oleks keegi kõrval, siis poleks nii paha ka.
Küsin-kas see on ärevuse ja paanika haigus või on mul peas midagi nii pöördumatult muutunud-eelneva paroksetiini raviga- et ma enam normaalseks ei saagi?
Ja niimoodi kogu aeg ärev olles ei oska ma elada. Sest ma kardan minna ja teha asju, lükkan kõike edasi, mida vähegi saan lükata, olen jäänud eraklikuks, pea kellegagi ei suhtle enam. Töö asjad- mida saan kuhugi lükata, lükkan ja kui ei saa, sisi suure ärevus ja paanikaga lähen ja teen ära, pärast on väga paha olla. Kohe kui muu tegevus lõpeb tulevad hirmumõtted tagasi- mis mul viga on, miks mul see on, mis nüüd saab, kas ma jään lolliks, kas ma suren ära, kas ma jään kellegile kaela, kas ma ei saagi enam normaalseks ja endaga normaalselt hakkama?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Väike (optimaalne) ravikuur arstimitega on kasuks. Kindlasti teha nii, et eri ravimid võtta Mitte korraga, aga tund-poolteist vaheajaga. Siis saab tunnetada nende toimet, siis saab vähendada nende koosmõjusid.
Ravimi annusega ka saab/tuleb veidi mängida - leida endale sobiv annus.
Ja endistaegade tarkusetera - ravimid vaid osa, harjutused kindlasti repertuaari võtta.
Surma ei tule, lolliks ei lähe, tervis tuleb harjutuste ja ravimiga.
Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks.
Mona-Linda naeratus - aitab.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?