Ärevus-/paanikahäired, depressioon 27.03.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.

Olen siis 20aastane noormees [mais saan 21].

Ligi 5-6 aastat tagasi, kui käisin veel koolis [nüüdseks tööinimene] tekkisid mul probleemid südamega.
Südame puperdamine jms. Tehti EKG, arvati, et südamelihaste põletik. Määrati rohud. Sõin... kuid tolku midagi, lisandusid ka vahelöögid.

Saadeti Tartusse uuringutele. Uuiri puuriti südant/tehti igasuguseid vereproove jne. Kõik korras. Isegi uuringu ajal tekkis vahelöök mis oli väga häiriv [üldse ei meeldi mulle täiesti selili lamada, väga imelik tunne on, nagu süda tahaks rinnust välja karata]. [Südames on mul ka lisajuhtetee, mis Tartus avastati]. Mainiti ka, et ''vedelikupuudus''

Paberitega saadeti siis perearsti juurde tagasi. Tema saatis psühholoogi juurde. Sain diagnoosiks ärevushäired jms. Kirjutati rohud. Mida ma aga ei söönud [Ei tahtnud ADsi sööma hakkata].

Nüüdseks olen perearsti vahelt jooksnud ~5 aastat oma südamepuperdamisega jne. Kõike olen kannatanud. Pidevalt surmahirm, süda taob rinnus kõvasti nii, et üle kogu keha tunnen pulssi.

5-6es aasta jookseb praegu, mil olen kannatanud erinevate sümptomite all.
Ja praegu on eriti raske, elus on palju stressi jne. Väga halbu asju on juhtunud jne + pidev surmahirm [just sellep. et süda puperdab].

Olen mitmel korral lasknud südant uurida, korras. Vereproove tehtud korras. Kilpnääre korras.

See ei ole normaalne, et mul süda puperdab päevad läbi, viimasel ajal iga väiksema liigutuse peale süda hakkab taguma + pulss kiireneb.

Perarstil käies ja kurtes ikka ütleb, et ''ärevus''. Kuid millegipärast ma kahtlen, et see ainult ärevus on. Ärevust on ka, seda ma ei väida, et pole...

Aga vahel süda taob niiöelda ''parema mandli juures'' vms. Tunnen muplsumist/tukseid paremas kõrvas/mandlis [ei oska seletadagi, väga veider tunne, see juba ~2a olnud]. Kuid harva...

Terve inimene ei tohiks tunda enda südame tukseid/pulssi. Näen, kuidas süda taob läbi rinna (kui peale vaadata) + tunnen igat südamelööki.

Samuti ~1a tagasi, kui tehti koormustest jällegi mulle, oli kõik korras v.a see, et ''taastumine kehv''. Liiga kaua taastun & minigi ''alumised veresooned'' pinge all. Sain tabletid, sõin mõnda aega, kuid siis jäi kuur poolikuks enda lohakuse pärast.

Tahtsin uuesti kuuri teha, läksin perearstile (kes kirjutas rohud). Ütles ''sa ei tohikski südamerohtusi süüa'' jms.
Tundub, et ta ei võta mind tõsiselt.

Nüüd paar päeva tagasi käisin uuesti perearstil (asendusarst oli), kes kuulas mind ära ja vaatas mu haiguslugu. Ta rääkis seal erinevatest sündroomidest, millest ma midagi aru ei saanud.
Tehti ka EKG, kuna kurtsin, et peale 3 km kõndimist väga raske/selja pealt valus tunne & kops koos. EKG oli korras v.a see, et ''tipulöögid'' olid tugevad vms, ei saanud aru. (EKG paberi sain enda kätte, kui mingi soov andmete järgi, võin anda).
Küsiti veel ''Ega sa amfetamiini/muid narkootikume ei tarbi'' peale EKG. Ma olin jahmunud. Kuna süda millegi pärast lööb tugevasti (KAS TÕESTI NÄRVID?)

Hommikuti kui suitsu ette panen, tõuseb pulss, tunnen kuidas terve keha tuksuma hakkab jne.
Joon kohvi
Suitsetan
Mandlid on korras
Vanus 20
Kaal ~65-70kg

Ma ei oska midagi peale hakata ning vajan lohutust. Oma perearstilt ma seda ei saa. Viimati sain ''viirpuu tilgad'' ja ''symbral AD'd''

Kui on lisaküsimusi, palun küsige. Üritasin need 5 aastat siia väga lühidalt kirja panna.

See ei saa ju närvidest olla, kui vahel isegi kükitades südame kurku lööb & pulsi järsult madalaks lööb nii, et hinge matab.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Prof. A. Linkberg (1899-1970) oli kuulus kirurg ja õppejõud ning tema õpetusõnad olid sellised - kui patsiendil on probleem, kus suitsetamine on tõsiseks riskifaktoriks või haiguse halvendajaks, siis nende patsientidega ta enne tegelema ei hakka kui suitsupakk oli med.õe kätte antud ja selgehäälselt profile öeldud, et olen nüüd suitsust prii.
See on üks kuldaväärt printsiip - pole mõtet ühe käega ravida ja teise käega end tossutades jälle haigemaks teha.

Ärevushäirete "murekatla-mudel" teeb puust ja punaseks stiilis ning maakeeli selgeks, et liigse pinge all "katel" e. organism annab endast tunda seal, kus see "katel" e organsüsteem suhteliselt nõrgem (mitte veel väga haige) on. Südame valdkonna kaebuste korral on seega vajalik kardio-vaskulaarsüsteemi samm-sammult tugevamaks muuta.

Psühhosomaatiline toime organismis on ammustest aegadest teada, teada on, et närvipngete korral kehaline tervis endast tunda annab.
Seega on vajalik ka psühhoregulatsiooniga tegeleda ja seeläbi teadlikult närvipingeid vähendada - liigne stress "aurukatlast" välja lasta.

Arstirohi on ärevushäire kõrvaldamisel vaid esimene sammukene, harjutused (viis rühma - vt. raamatust "Väljavalitu" Tervisemaja ptk-st), ja uus eluhoiak e "uued prillid" on kindlasti vajalikud.

Stressi tekkel/mittetekkel on ülimalt oluline, et inimene oma elusihte teab (kaks käru vedada) ja oma andekuse esilekergitamisel ka sotsiaalse keskkonnaga (mis ülitähtis ja mida ka oma ühiskondliku aktiivsusega mõjutama peab) arvestab. ("prillidest" ja kahest kärust vt. ikka samast raamatust).

Seega võimalusi palju, aga tegutseda on vaja.
Rõõmsat harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

AD, nendest loobumine ja võõrutusnähud

Tere!
tarvitan juba 6.aastat Cipramili.(depressioon, paanikahäired). Otsustasin kevadel, et nüüd oleks küll juba aeg hakata Ad-st loobuma. Võtsin igapäev 20 mg, siis ülepäeviti. Nüüd olen võtnud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kui ärajäämanähud nii suured, siis minna uuele AD-le.
2) koheselt teha ka harjutusi ja aktiveerida nii keha kui ka psüühikat harjutustega.
3) Minu palve-meditatsiooni harjutus selgeks ...

Loe edasi

Citalex krambihoogude korra

Tere.

Lähedasel avastati aasta tagasi ajuvähk. Operatsiooni tagajärjel on keha vasak pool halvatud (jalg kuigipalju liigub, käsi üldse mitte). Aeg-ajalt tabavad teda krambihood. Seoses selle ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Krambi mõiste on väga lai - väikesest äraolekust kuni suure (grand mal) krambihoogudeni. Ka krambi sagedus on väga erinev. Seda krambi poolt vaadatuna.
Meeleolu muutustel on samuti väga palju põhusi ...

Loe edasi

Paanikahäire ja valud

Tere!!!


Milliseid kehalisi valusid võib paanikahäireid kogeval inimesel olla???
Kas neid valusid võib ka iga päev olla?
Või on tõesti asi mõtlemises kinni, et mõtlen ennast ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paanikahäired (hood) ei ole püsivate kaebustena, nad on hoogudena ja ettearvamatud. Kaebused on nii hingelised (emotsionaalsed), meelelised (psüühilised), kehalised kui ka sotsiaalsed (teiste inimeste-olukordadega ...

Loe edasi

Ärevus-ja paanikahäired

Kas rivotrili sõltuvusest on võimalik vabaneda , näiteks mõne muu vastand-
kaasaaitava ravimiga?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

On. Neuroleptikumi väikeste (õigete) annustega, elukorralduse kerge reguleerimisega (töö- puhkerežiim), rahustavad teed, kerged harjutused. Mõdukalt minu Palve-meditatsiooni harjutust. Sirvige mnu raamatut ...

Loe edasi

arvelolek

Varemal ajal võeti psühhiaatrit külastanud patsiendid eluks ajaks "arvele" ja see tõi neile piiranguid elukutse valikul jne. Kuidas praegu see kord on? Kui 7 aastat tagasi on oldud depressiooniga ravil ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressioone esineb elanikkonna hulgas 101% ehk kõigil on olnud või siis lähiaegadel tuleb. Olnud depressioon ei tule elukutse valikul takistuseks. Sportlik eluviis ja tervislikud elukombed tugevdavad ...

Loe edasi

pea kuminad

pea kumiseb nagu mängiks keegi kastanjettidega ja siis hakkab kurgus pitsitus tunne. ajab ka nutma

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võimalusi mitmeid. Vererõht, ärevus, stress, depressioon, magamatus jne.
Tohtri jutule ja saate abi.
Terves kehas terved tunded. Alustada kehast!
Head harjutamist,
Jüri O.-M. ...

Loe edasi

depressioon

Tere, minu probleem algas sellest, et mul hakkas silmade eest lainetama(nüüdseks on see kestnud umbes aasta) alguses kui silmade eest lainetus algas siis kestis see lühikest aega(alla minuti) ja mitte ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

ENNETI PALVE-MEDITATSIOON
Esimene PALVE - Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus
Ringutan-sirutan end Taevatähe e. Taara poole (Taara on hindi keeles Taevatäht).
Käed üles, kõht sisse, rind ette, ...

Loe edasi

Ärevus ja- paanikahäired

Tere! Mul on ärevus-ja paanihäired.Juba mitu mitu aastat,ei suuda enam vastu pidada,endal pole just kõige heam olla,kui teised mind imelikult vaatavad sellepärast,et ma käitun kuidagi imelikult,käed hakkavad ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Räägi oma murest-probleemidest Emale ning leidke sobilikud lahendid,
2) pane paika korralik unerežiim ja aktiivne puhkus (kehalise töö ja tegemisega, mõõdukalt), suhtlemine sõpradega, pallimängud ...

Loe edasi

Kas ei ole surmav?

Tere! Olen 47a. naine. Oman 80prots. töövöimetust al.94a. Diagnoosiks on fikseeritud depressioon, segatyypi isikuhäired. Sagedased on mul paanika- ja ärevus hood. Pole nende asjade kohta uurinud, sest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võtke seda 1/4 tabletti praegu julgesti edasi ning paralleelselt hakake siit-sealt tervist tugevdama (kerged kehalised tegemised, mõned lihtsamad psühhoregulatsiooni harjutused, palve-meditatsiooni jõukohased ...

Loe edasi

terminid

Tere!
Varem räägiti mittepsühhootiliste psüühikahäirete puhul neuroosist või neurasteeniast (vähemalt mulle kui mittemeedikule on nii kõrvu jäänud), nüüd aga muud polegi kui depressioon ja paanikahäire. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressioon e. kurvameelsus on niisama vana kui Inimkond ja selle algaegadest ka teada. Erinevad "sisemehhanismid" e olemused on aegade kulgedes loomulikult muutunud ja seetõttu ka ravivõtted. Paanikahäired ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: