Koolistress, suhtlemisraskused 26.10.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen väsinud, ärritun suht kergesti, ka tülpimus on peal. Juba hommikul tulen voodist halbade mõtetetga ... kõik tundub tüütu, ei viitsi ... Loengutes olen kohal käinud siiamaani, aga olen mures, et ei korduks see, mis eelmisel aastal -jätsin ülikooli pooleli, kuna ei saanud hakkama, eelkõige suhetega, seejärel õppimisega. Tundus, et olen teistest rumalam, mul oli ebamugav keeletunnis vastata, tundin end ebakompetentsena ja oli häbi, ebamugav. Hakksin seda tunnet vältima - jätsin loengusse minemata. Pool aastat pidasin vastu, siis sain eksmati.Väga kahju ei olnudki, lohutasin end sellega, et see polnudki eriala, millel oleks tahtnud edaspidi töötada. Nüüd sain sisse keskeriõppeastusse, mind väga huvitanud erialale.
Alguses ma läksin ikka rõõmuga kooli, aga nüüd on see rõõm üle läinud, kursakaaslased käivad närvidele, tunnen end teistsugusena, see teeb ebakindlaks ja mul on ebamugav - tunnen seda päris teravalt, et meil pole palju ühist seal, ma nagu ei kuuluks sinna seltskonda. Murelikuks teeb, et olen sama tundnud igas koolis - lütseumis, ülikoolis ja nüüd jälle. Praeguses koolis on vestlusteemad väga tehnikast, (kõik mu ümber on poisid ), mina ei tea sellistest asjadest ju midagi. Poisid omavahel räägivad (olen ainus tüdruk seal) ja mul pole selle vastu huvi, see ei ole minu maailm. Tunnen ennast suht lollina, tundub, nagu kõik mõtleksid, et miks ma üldse ronisin sinna... nad on ka õppeainetes enamasti targemad minust, pole ühtegi ainet, kus ma end kompetentsena tunneksin. Ma arvasin, et ma oskan vähemalt 1 asja hästi (joonistamine jms), aga seal koolis käies tundub, et sellega ka väga hästi pole. No tegelikult on mul joonistamisega hästi, aga ...aga paljud on palju paremad. Õppejõud küll ei ütle kunagi midagi halba, ma mõtlen ise lihtsalt, mulle tundub nii. Ja kuidas ma sisse sain ... ka nibin-nabin. Mul on seal koolis iga päev emotsionaalselt raske ja see tekitab stressi, aga ma tahan seal koolis siiski käia, sest ma tahan sellel alal töötada kunagi, ma arvan et see oleks tore.
Mida ma peaks tegema, et rõõm tagasi tuleks ja ma saaksin end hästi tunda? Ma ju nii väga tahan käia seal koolis. Kardan, et ma võin ebamugavustunde vältimiseks jälle põgenemistaktika valida ning varsti ei suuda enam minna sinna. Ma tahaks nii väga seal hakkama saada, aga päevad on emotsionaalselt nii rasked, tunne, nagu lükkaks vankrit mäkke.
Kas sellisest olukorrast saab ka ilma antidepressantideta välja? Ma ei tahaks neid. Mu isal on pikaajaline depressioon, olen näinud, millisesse ringi ta tablettidega sattunud on.
Ema jutu järgi olin enne murdeiga üks hakkaja tüdruk. Alates murdeeast, ma ise ka tunnen, käsi mingi krõks ja selline ma nüüd olen, nagu kirjutasin. Tahaks nii väga hakkam saada. Kui alustan, siis alati loodan, et nüüd äkki saangi, aga siiani on kõik üha uuesti vandesse rööbastesse loksunud ja üsna kiirelt. uues koolsi olen olndu ju kõigest 2 kuud...
Ja muidugi vaevavad ka veg. närvisüsteemi probleemid - ajuti tühjustunne peas, otsmiku peavalud, pea ringlus jms (mõnikord ka migreenid, aga nüüd pole juba tükk aega olnud õnneks, kuna tarvitan homöopaatilisi terakesi - näib, et neist on ses osas abi). Mõnikord ei saa und öösiti.
Enim aga on mureks just emotsionaalsed suhtlemisprobleemid. Õnneks mul ikka oma sõbrannad on- päris üksi ma ei ole, aga koolis olen. Tahan suuta selle kooli korralikult lõpetada.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Korralik puhkus taastab jõu, siis saab ka paremini ja järjekindlamalt-rõõmuga õppida.
Korralikult-rõõmuga õppides tulevad ka teadmised ja oskused paremini õppiseks.
Üleliigsest pingest-depressioonist aitab vabaneda mõõdukas kehaline aktiivsus ja kindlasti on vajalik pingete maandamiseks, aju verevarustuse parandamiseks (õppimiseks), enesekindluse tõstmiseks minu Palve-Meditatsiooni esimene samm.
Psühhiaatri jutule ja sealt saab vajalikku abi.
vt. tel 1900 seal saab registreerida minu vastuvõtule Tallinnas.
Kõik saab korda!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Laps varastab ja valetab.

Tere.Tütar mul saab suvel 10 a. Ta on hakanud varastama.Olen üksikema.Läksime lahku eksiga sügisel. Eelmine nädal sain teada, et oli poest varastanud 100.- väärtuses mänguasju.Eile, et oli külla läinud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitan alustata lastepsühhiaatri juurest.
Mida kooliõpetaja asjast arvab - temaga ka nõu pidada.
Kas Papsiga veel suhteid on? Temaga koostöö - sõbralikult-asjalikult. Papsi vanemad?! - ...

Loe edasi

Ärevus või depresioon?

Tere, selline mure, et algasid paar aastat tagasi ärevushäired ja hakkasin psühholoogi jutul käima, kes kirjutas muidugi AD ka välja, mida ma võtma ei hakanud. Käisin seal pool aastat 1x kuus ja peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas kerge depressioon ja ärevus kaovad ka ilma AD võtmiseta ära.
Inimene elab keskkonnas ja suhe keskkonnaga (välis-keskkonnaga ja sise-keskkonnaga) annab kas siis rõõmu- või kurvameelsuse. Olukorda ...

Loe edasi

Kas tõesti stress?

Kas on tõesti võimalik, et tööstress võib tekitada kõhuvalusid? 2 kuud juba kõhus ebamäärane tuim/terav valu vaheldumisi. Arst arvab, et tegemist vaid ärevushäire ja stressi sümptomina. Ei teagi nüüd, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga paljud on kuulnud ning paljud teavad, et psüühika mõjutab kehalisi funktsioone, kehalist tervist. Siit siis see nimetus - psühho-somaatilised häired. Sooma e kaha hõlmab mitmeid valdkondi, seega ...

Loe edasi

Armusin, aga kutt tõrjus eemale

Armusin ühte kutti.Kohtusime umbes aasta tagasi ja juba alguses oli aru saada, et meeldin talle.Küsis millal külla tulen ja kuidas mul läheb ja pidevalt kirjutas.Vastasin talle samaga.Me polnud kunagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ole õnnelik, et "toreda" õppetunni varakult kätte said - paljud saavad Tite ja Kutt laseb siis - saba sirgu nagu noor vasikas kevad-aasal - sinu juures minema. Ole rõõmus.
Ole kodustega üksmeelel ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Septembri lõpus 2016 sattusin tugevate rindkere valude ja suruva tunde tõttu EMOsse. Pärast pikki ja põhjalikke uuringuid (üld tervis +lisaks kopuskompuuter trombi oht) diagnoositi ärevushäire. Tänaseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitusi ärevushäirete kohta on eelnevalt hulgi - vt otsinguga.
Arstirohi vaid osake (1/10) kogu paranemise repertuaarist. (vt minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" - raviprintsiipi
Loe edasi

Autism

I am originally from Estonia. Has never been to the psychiatrist in Estonia. While living in another country was diagnosed with social anxiety disorder, depression, than with generalised anxiety disorder ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

For a person it is the current moment and present state that is of importance, the need to cure and treat, the need to change the situation is in the present state (the symptoms of depression right now, ...

Loe edasi

Kas viitab ebastabiilsusele?

Tere! Mul on mure enda lapse isaga. Soovin nimelt teada, kas tema käitumine on märk ebastabiilsusest, et mul oleks põhjust taodelda talle visiiti psühhiaatri juurde, teadmaks kas ta on adekvaatne lapsega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pereprobleeme peab aitama Lastekaitse töötajad.
Ähvardamiste korral tuleb teha kirjalik ettekanne politseile.
Agressiivse inimesega mitte suhelda ja lahutuse korral ei ole tal õigust teid ...

Loe edasi

Palju see maksab

Joomisesr vabaneda

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

See maksab TAHET,
a) kindlat isiklikku tahet jätkata töö- ja õpivõimelise inimesena alates tänasest,
b) kindlat isiklikku tahet saada korralikuks pereinimeseks ning korraliku pereinimesena ...

Loe edasi

Neurolingvistiline programmeerimine

Tere


Oleksin väga tänulik, kui vastaksite, sooviksin teada, kas neurolingvistiline programmeerimine on teadusel põhinev meetod, mida vajadusel elus kasutada ja õppida, saamaks jagu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene peab oma elu parandamiseks Eluviisi muutma. Selle muutmise rajale peab Iga Inimene Ise Astuma. ISE!

Loota, et mõni tabletikene, nõia pendeldamine, käe vaatamine, programmeerimine, ...

Loe edasi

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Viin on 40 ja õlu 4 (tegelikult veidi kangem) vol% alkoholi sisaldav jook. Vahekord seega 10:1, seega - pudel õlu on alkoholisisalduselt sama 50 g viinaga.
2 pudelit õlut = 100,
4 õlut = ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: