Ärevushäired 09.10.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Pöördun teie poole, sest olen tõsiselt hakanud muretsema oma tervise pärast. Nimelt tunnen pikemat aega juba, et midagi on väga valesti, kuid pole kuidagi abi leidnud. Esimest korda hakkasin kartma umbes selle aasta jaanuaris, kui tekkisid hood, mille käigus ma ei saanud ennast liigutada. Lihtsalt istusin ja vaatasin telekat, kui üks hetk tundsin väljakannatamatut pearinglust. Heidsin pikali ja järgmine hetk ei saanud ma ennast liigutada. Täielik tardumus tekkis, isegi mitte häält ei saanud teha. See kestis umbes 30 sekundit, peale seda oli kõik korras, nagu poleks midagi olnud. Kui sarnane asi kordus paari päeva pärast, helistasin perearstile ja panin aja kinni. Perearst suunas mind edasi neuroloogi juurde, kelle kaudu jõudsime järeldusele et ilmselt on asi 13-aastaselt põetud meningiidi armis ajus, mis annab aeg-ajalt tunda. Igaksjuhuks tegi neuruoloog ka uuringuid (mrt ja lumbaalpunktsioon) kuid kõik oli korras ja need hoodki sellisel kujul kestsid umbes kaks kuud ning seejärel kadusid ära.
Olen alati olnud väga närviline, kuid viimased pool aastat täielikult pinges, keskenduda ei suuda. Paigal olemine on raske ja samuti olen avastanud et viimaste kuudega on tekkinud käte värisemine. Kannatan ka unehäirete all. Vahetevahel olen üleval ligi 48 tundi, ilma et magama suudaksin jääda. Mõnikord näen nädal-kaks järjest igal ööl õudusunenägusid. Samuti on mul tunne, et sees ei ole kõik päris korras. Kord on kõht kinni, kord lahti ja vahetevahel lihtsalt valutab. Esinema on hakanud ka lihaskrampe ja liigesevalu. Umbes nädal tagasi tekkis hoog, mille käigus ma ei saanud hingata, värisesin ja tundsin külmavärinaid. Toimus kaks korda kestvusega 5-10 minutit ja pooletunniste vahedega.
Olen korduvalt püüdnud mõista, milles asi on. Oma toitumist jälginud ja reguleerinud ning samuti ka seda, et suudaksin oma unerežiimi ühtlase hoida. Kuigi viimane on pea võimatu, sest mõnikord ma lihtsalt olen nii närviline, et ei suuda uinuda ka kõige suurema une korral.
Kõik need asjad eraldi on alati tundunud tühistena, kuid viimasel ajal olen muretsema hakanud, et ehk on kõik mingisuguste psüühikahäirete tulemus.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevushäirega seonduv ilmselt, psühhiaatri jutule.
vt. varasemaid soovitusi ja neid saab koheselt rakendada.
Psühhiaatri poolt vajalikud rohud.
Probleemil on lahendid ja sellest murest saab üle.
Seega: a) varasemad soovitused ja neid saab rakendada koheselt,
b) psühhiaatri jutule esimesel võimalusel.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
PS vastamise paus oli tingitud arstide streigist, sest elanikkond ja valitsejad vajasid teadasaamist - tervishoid vajab olulisi muudatusi, sest muidu kannatavad lähitulevikus patsiendid ja noored arstid lähevad välismaale.

Kas see arutelu oli kasulik?