Suitsiidne depressioon? 30.07.12 / Psühhiaatria

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) mille nimel üldse edasi eksiteerida.
Esivanemate võitlemise ja vaeva nimel. Meie võitlemist ja tegutsemist vajavad praegused ja järgnevad põlved. Meil on kohustus tegutseda. Tegutsemine oma erialal (töövanker) ja oma pere ringis (lapsevanker) on meie elu põhilised tugisambad.
2) kas mul on lootust ja vastas eitavalt.
Keegi ei sega ju platoonilist armulugu (religioossed inimesed ja mitmed usuvoolud seda ju kasutavad). See eeldab aga religioosset "nabanööri".
NB Suhe on kahepoolne ja öeldi ju Ei!. Nüüd on eneseuhkust ja -väärikust ka vaja.
Jõud ja energia eelnimet vankrite vedamisele ja rööm tulebki enda ja kaaskondsete südamesse.
3) Keskkond (perekond ja mõned ebamäärased lootused) hoiavad mind tagasi.
vt. C.G. Jung "Mälestused..." Temal oli ka kriis (meil kõigil on olnud, on või tuleb) ja aitas kohusetunne.
4) Depressiooni osas arstirohi ja harjutused.
Surm terendab meie põlvkonnale juba sellel sajandil ja selles osas muretseda ei maksa.
5) Teie vana-vanemate kaaskondsetele anti võimalus "ekskursiooniks" Külmale maale (25+5 või 10+ aastat järjekordset orjapõlve vabadusvõitluseks vajaliku võitlusvõime kujundamiseks). Kes ellu jäid aitasid meie täse põlvkonna elu-olu korrastada. Nende nimel vaja tegutseda.
üle 100 000 inimese on nn Maarjamaalt uutele Marjamaadele läinud - närv ei ole siinses olus vastu pidanud. Ka nendele on vaja näidata, et Eestirahvas ei kavatse veel riigi ja rahva suitsiidimõtete (riigi vabaduse mahamüük väikese eliidikliki huvides) realiseerimisega tegeleda.
Eestirahvas vajab ka Teid.
Uued eesmärgid vajavad uut tervist Võitlemiseks.
Tegudele, Väljavalitu!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?