Schizoid Personality Disorder 29.04.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Kuna ma professionaalidelt ei ole leidnud mingit erilist abi, siis olen proovinud ise ennast psühholoogiliselt analüüsida, mis on päris raske, kuna mul pole vastavat haridust. Igatahes ma leidsin nüüd, et tõenäoliselt on mu puhul tegemist Schizoid Personality disorderiga, kuna kõik diagnoosi kriteeriumid klapivad nii täpselt, et ei oskaks ise paremini sõnastada. Allpool on wikipediast leitud WHO diagnoosi kriteeriumid, mis täiesti iseloomustavad minu "elu vaadet":

Emotional coldness, detachment or reduced affection.
Limited capacity to express either positive or negative emotions towards others.
Consistent preference for solitary activities.
Very few, if any, close friends or relationships, and a lack of desire for such.
Indifference to either praise or criticism.
Taking pleasure in few, if any, activities.
Indifference to social norms and conventions.
Preoccupation with fantasy and introspection.
Lack of desire for sexual experiences with another person.

Küsimus siis on, et oletame, et mul on SPD, mis võimalused siis oleks oma elulaadi parandada? Kas mingi ravimikuur oleks mõistlik või mis otsast pihta hakata? Wikipedias tundub, et lisaks mingitele ravimitele räägitakse, et on oluline "riskida" ilmselt siis sotsiaalse interaktsiooniga.
Samas nagu ma ei usu päris sellesse - ma suhtlen inimestega, lihtsalt enamik inimesi tunduvad igavad, samuti mind ennast huvitavad teemad ei paku eriti pinget teistele. Eriti mis naistesse puutub, siis ma ei näe, mida neil on mulle pakkuda ning mida mul oleks neile vastu pakkuda.
Ma olen mõelnud, et äkki proovida luua mõne naisega suhe, kuigi see naine mind ei huvita...et äkki mingi moment võiks toimuda pööre, aga see tundub suur vaev vähese edu tõenäosusega...lisaks teise inimese petmine. Siiski mõned naised mind intrigeerivad, kuid neil on olemas kaaslased või nad lihtsalt ei ole minust huvitatud.
Ma isegi olen arvamusel, et mulle meeldivadki naised, kelle puhul ma alateadlikult tunnetan, et intiimsuhte loomise tõenäosus on väike.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Iga inimene on isikupärane, ainulaadne. Iga inimne on ka teatud isiksuse- ja käitumismustriga persoon (ektrovert, introvert, paranoiline, skisoidne jne.). Ei ole puhtaid mustreid, on ühe või teise mustri ülekaal.
Millal tekib probleem? Probleem tekib siis, kui see isiksuse- ja käitumismuster muutub häirivaks (haiguslikult häirivaks) endale ja teistele ühiskonnas.
Mida teha?
1) Õige eriala valik, et nimetatud muster kasuks tuleb.
2) Õige keskkonna valik, et Mina-muster hästi toimiks.
3) Enda mõõdukas kujundamine, et endas rõõmu tunda, endasse uskuda. Olen ainulaadne ja sellega ma suudan pakkuda endale-teistele seda, mida teised ei suuda, pole võimelised.
4) Inimene on see, kes peab end ületama (vt. Fr. Nietzsche). Tegudele!
5) AD kõrval võiks väga väikeses annuses neuroleptikumi proovida, et seda nn skisoidset raamistikku veidi avada-laiendada.
6) Suhtlemisoskus tuleb suheldes, harjutamine teeb Meistriks!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kuidas olla kindel,et on pandud oige diagnoos ja mida teha kui elad vooras riigis olles "haige?"

Olen viimased 5 aastat elanud diagnoosiga kliiniline depressioon. Regulaarne psuhhiaatri kulastamine, erinevad ravimeetodid ( pohimotteliselt koik, mis Eestis pakutakse), kuid paranemise marki pole. Kolides ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Varem on olnud teil depressioone ja selle ravimisega olete ka tegelenud. Raviks on olnud ainult tabletid ja muid harjutusi-elukorralduse muutusi te ei ole teinud.
Seega on ka probleem(id) lõpuni ...

Loe edasi

Avoidant personality disorder

Tere, kas te oskate öelda eesti keelset vastet sellisele "haigusele" nagu Avoidant personality disorder. Leidsin selle kohta inglise keelset infot internetist (http://en.wikipedia.org/wiki/Avoidant_personality_disorder ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kuulub isiksusehäirete valdkonda. Maakeeli - Vältivisiksus. (RHK-10 järgi). Igal inimesel on oma isikupärane isisksuseomaduste spekter. Geneetikud ütlevad, et igal inimesel on vähemalt 15 miljonit omadust ...

Loe edasi

Võimalik bipolaarne häire

Tere!
Enne arsti juurde pöördumist otsustasin küsida nõu siin, kas kahtlus võib õige olla või mitte.
Üritan täpselt kirjeldada olukorda, kuid mitte detailselt.

Päris lapsepõlvest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõigil meil meeleolud-töövõimed lainetavad, peamiselt keskkonnamõjude (sotsiaalsete) toimel. On ka teadvustamata toimeid, aga see teadmine meid ei aita.
Need lainetused peavad jääma "teatud raamidesse", ...

Loe edasi

OCD

Tere Dr. Jüri O.-M. Ennet,
Mida ma peaksin ette võtma kui ma kahtlustan, et mul on "Obsessive-Compulsive Disorder?"
Vabandan ei suutnud leida eesti keelset vastet.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sundmõtted ja -teod on meil kõigil teatava piirini ja nooruses. Aga siis nad taanduvad. Psühhiaater täpsustab olukorra ja vastab küsimustele. Kas üldse ongi see häire. Arst aitab nii kaebuste kui ka muude ...

Loe edasi

ADHD

Olen viimaste aastate jooksul lugenud erinevaid artikleid ja vaadanud saateid ADHD kohta.Ning mul on tugev kahtlus et mu vennal(ja võimalik et ka mul endal)on midagi sellist.Elan ammu juba väljaspool Eestit ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Attention-deficit/hyperactivity disorder (ADHD) is a syndrome of inattention, hyperactivity, and impulsivity. The 3 types of ADHD are predominantly inattentive, predominantly hyperactive-impulsive, and ...

Loe edasi

keskendumishaired ja vasimus

Tere,
Pikemat aega vaevab mind vasimus, millele ei oska selgitust leida - tootan kyll taiskohaga ja opin taiskoormusega, kuid olen sellise elutempoga juba aastaid elanud ja mingeid probleeme pole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

ADD-test näitab Teie üleväsimust ja sellega seosnduvat. Seda ADD häiret Teil ei ole - sellega oleksite "maadelnud" muidu juba varasest lapsepõlvest alates. Seda EI ole.
Igapäevane puhkus peab külladane ...

Loe edasi

Hüperaktiivne tähelepanu häire

Kas ka täiskasvanul saab diagnoosida ADD'd (Attention Deficit Disorder)? Milline on ravi ja kelle poole peaks pöörduma?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Häire avaldub juba noorpõlves, hiljem ei teki. Kui ta on, siis neid häireid ravib psühhiaater. Olenevalt häire "pildist", elukeskkonnast, tegevussfäärist on ka soovitused ja ravi. Kehaline aktiivsus ja ...

Loe edasi

Isiksusehäire

Kas Te palun selgitaksite mulle piirialast tüüpi(borderline type) isiksusehäirest natuke lähemalt.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lähemalt vt. Psühhiaatria õpikutest, käsiraamatutest. vt ka RHK-10 (Rahvusvahelihe Haiguste Klassifikaator) internetis, Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku alt. Aga paar rusikareeglit:
1) isik on ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: