Kuidas aidata skisofreenikust partnerit??? 21.11.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Olen suure murekoorma otsas. Nimelt minu partner on 48-aastane ja 15 aastat tagasi diagnoositi talle skisofreenia. Olen temaga koos olnud 3 aastat. P.S.kui tuttavaks saime, siis ei teadnud, et tal on selline diagnoos. Alles aastapärast ütles mulle ta perekond, kuna hakkasin pidevalt kurtma, et partner käitub väga imelikult ja ta vajaks psühholoogi. Pean Teile veel ütlema, et elan Iirimaal ja tema on iirlane. Viimase kahe aastaga on asjad ikka päris hulluks läinud, kuna ta ei tunnista, et on haige ja seega ei tarvita oma igapäevaseid tablette. Seepärast ta satubki kaks kuni kolm korda aastas haiglasse. Kui püüan talle seletada, et pead rohtu võtma, siis olen temale kohe paha inimene ja süüdistab mind, et olen tema perega ühel nõul. Ta ütleb, et on täiesti terve inimene ja hoopis tema perekond tahab teda hävitada. Kõige hullem, et ta räägib mulle seda päevast päeva kui halb on tema pere ja muudkui plaanib peret kohtusse anda. Tal on ainult üks sihteesmärk: saata terve pere vangi. Kusjuures ta käib pidevalt advokaatide juures ja räägib oma lugu. Aga eks advokaadid teavad teda ja ei võta teda tõsiselt. Nüüd on ta pähe võtnud, et kõik tema arstid on ka kriminaalsed ja "mängivad" perega kokku. Ta räägib omaette valjusti. Ta elab justkui oma maailmas. Kõik, mis tema ümber, seda ta ei märka. Ei märka enam mindki. Ta hulgub öösiti tänavatel. Kui ükskord koju jõuab, tundub mullw, et ta ei mäletagi, et ta üldse väljas käis. Vahepeal oleks tal aju justkui välja lülitatud. Ta suudab oma perest ja "kriminaalsetest tohtritest" rääkida ööpäevaringselt. Tujud on tal väga muutlikuks läinud. Ühel päeval olen ma halb inimene, teisel päeval jälle hea tema meelest. Ütleb, et armastab mind ja ei taha mind kaotada, et kõik saab varsti korda, kui "kohtuasi"möödas. Vahel mulle tundub, et ta aju on mõtlemisest nii paistes, et see lõhkeb varsti. Tal on käed värisema hakanud. Haiglas oli ta viimati kaks kuud tagasi kuu aega. Peale haiglat oli ta ainult üks nädal rahulik ja siis hakkas kõik jälle otsast peale. Tema raviarstiga olen saanud ühe korra rääkida, teda huvitas ainult, kas ta on vägivaldme või mitte. Ta ei ole vägivaldne, ta on iseloomult väga hea südamega inimene muidu ja väga romantiline, kui tal on rahulikud ajad, mis küll viimasel ajal väga harva on. Lõpuks oleks siis mu küsimus selline: kuidas talle ikkagi rääkida, et ta võtaks iga päev rohtu, ilma et ma oleks järjekordselt "paha" inimene. Kuidas sellise inimesega üldse käituda, mida peaksin arvestama? Olen ka mõelnud lahku minemisele, aga ei suuda. Vahel mulle tundub, et temale asjade selgeks tegemine on tühipaljas tuuleveskitega võitlus. Kõik tundub juba lootusetu olukorrana. Kardan, et see igapäevane pere kohtusse saatmise jutt hakkab mulle endale ka juba halvasti mõjuma, vahel olengi juba teda uskuma jäänud. Mida küll teha?? Kas ikkagi peaksin oma eluga edasi minema???

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Vajab haiglaravi. Vajab rohtude regulaarset võtmist. Sugulased las organiseerivad haiglaravi. Nemad teavad sealset psühhiaatriasüsteemi ja on kohalikud - neil asjajamine sellevõrra kergem. Ilma rohuta siin asja ei saa.
Ravi, haiglaravi on vajalik.
Tegudele,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?