keskendumishäire, voolavad mõtted 29.12.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Olen 24a M.
2 nädalat tagasi tungiti mulle kallale ja sain ajuvapustuse, kuid kompuuteruuring midagi ei näidanud.
Enne seda oli väga pingeline periood kuna käisin HIV testil ja nooremana tehtud rumalused andsid alust muretsemiseks. Võtsin testi vastuse ootamise ajal immovanet kuna muidu poleks magada saanud. Sellega sai kõik korda, peale vastuse saamsit, et kõik on korras lõpetasin immovane võtmise kohe.

Igatahes peale kallaletungi (millega kaasnes ka mälukaotus) ei ole suutnud enam ennast normaalselt tunda. Esimesel päeval tööle ei läinud, siis 3 päeva käisin poole kohaga ja siis käisin arsti juures kuna peas oli tugev surve ja pea valutas samuti väga. Jäin haiguslehele. Kompuuteruuring näitas et ajuverevalumeid ei ole.
Igatahes nüüd on möödas ca 2 nädalat ja iga päev on pool ajast selline tunne nagu viibiks kuskil eemal. Kurgus on surve aga mitte väga tugevja mitte pidev. Ühel õhtul hakkasid hambad värisema ja ei tulnud und - võtsin immovanet kuna lausa vihastasin enda peale - et ei suuda enam omi mõtteid kontrollida - tundus nagu sureksin ära.
Järgmisel ööl enam ei tahtnud võtta kuna vahepeal oli korraks parem aga siis terve öö peas lendasid erinevad mõtted justkui üksteise järel ja seosetult - tundus nagu magaksin aga samas olin ka ärkvel. Kui silmad avasin hakkas korraks parem - tundus nagu oleksin ikka oma mõtete peremees.
Kõige imelikum on see, et ma ei suuda nagu asjadest enam õigesti aru saada. Keskendumine on väga häiritud - kardan, et kui tööle naasen ei saa enam hakkama kuna kõika asjad võtavad mitu korda rohkem aega ja peas on selline imelik surin.
Öösel eriti magada ei saa ka enam. Olen hakanud lugema igasuguseid artikleid kunsti jms kohta, mis varem väga huvi ei pakkunud, vahel tundub nagu ei tahakski enam tööle tagasi minna. Samas on pangalaen ja kodu ja tüdruksõber, millest ei tahaks ilma jääda.
Kas on põhjust väga muretseda, või on see normaalne, et peale traumat sellised jamad on. Perearst arvas, et see mul psühholoogiline rohkem. K Lugesin wikist skisofreenia kohta - vahepeal tekib hirm selle ees. Kaotan nagu kontolli oma mõtete üle. Loodan siiski, et nii asi ei ole.

Pingutades saan oma asjad tehtud ja suudan suhelda aga midagi on valesti.

Olen nooremana ka nädalavahetustel palju pidutsenud ja ennast mürgitanud (alkohol, ecsatsy, kokaiin) aga probleeme pole olnud (kool, töö jms alati korras, ka naisega on suhted ok) Mõnda aega enam midagi peale alkoholi ei ole võtnud.
Korra on esinenud paanikaatakk, abi sain wismari haiglast. (rahustav süst, pärast kõik ok. tuli peale alkoholi joomist)

Mida soovitate ette võtta?

Need Teie harjutused, millest siin palju juttu ("uued prillid" jms.), kus need leiab?
Vastuvõtule?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Konkreetse trauma järgselt võib lühemalt või veidi kestvamalt olla neid häireid. (F07.2). See sündroom tekib pärast peatraumat (harilikult teadvuse kaotusega) ja sisaldab mitmesuguseid sümptomeid: peavalud, väsitatavus, ärrituvus, kontsentratsioonivõime ja vaimsete ülesannete sooritamise raskused, mälu nõrgenemine, insomnia (unehäire), alanenud tolerants stressi, emotsionaalsete ärrituste või alkoholi suhtes jne.
Vaja: 1) absoluutne alko-keeld, ka õlu, 2) une-puhkerežiim korda, 3) Jalutuskäigud ja minu harjutus (vt eelnevatest vastustest otsinguga - Enneti Palve), 4) annaksin arstirohtu Fluanxol 1mg tabl. (1-2 tabl. hommikul).
"Uued prillid" - vt. ka otsinguga eelnevaist vastustest.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Paanikahood, ärevus ja stress

Tere!

Vaevlan paanikahoogude, ärevuse, stressi, keskendumishäire ja kes teab veel mille käes. Aasta aega tagasi sattusin haiglasse seoses sellega, et mu süda peksis kiiresti ja tugevalt kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alustuseks teooriat e enda üldist häälestust.
Kui inimesel on kaebusi, siis peab ta rõõmu tundma, et organism on olulise signaali andnud, signaali – midagi on vaja muuta enda hingeelus, meelteilmas ...

Loe edasi

närvilisus, unustamine, väsimus,keskendumishäire

Kas see võib olla stress?
Mul pidev väsimus, tahaks ainult magada. Mul on paari aastane laps, teen tema kõrvalt poole kohaga tööd. Laps on väga aktiivne. magan üldiselt kella 00-st- 9-ni. aegajalt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Meeleolu alanemise ja stressi korral väheneb ka mäluga seonduv.
Unerežiim on paika pandud - tubli.
Tervislik toitumine - seda kindlasti oskate ja rakendate.
Jalutuskäigud koos Lapsega ...

Loe edasi

Depressioon?

Tihti on selline tunne, et kogu maailm variseb kokku, selline tunne, et vajun mingisse põhjatusse musta auku, kust väljapääsu pole. Kardan kõike ja hirmud aina kasvavad ja kasvavad, aga ise ei saagi õieti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri arstirohi on vaid üks komponent. Vajalikud on harjutused ja "uued prillid" raviprintsiip. Minu palve-Meditatsioon (esimene samm) hakkab kohe toimima. Kohe!
Mure ära rääkida Emale v. ...

Loe edasi

Keskendumishäire ja suhtlemisraskus

Tervist! Pöördun teie poole probleemiga,mis on mul lapsest saati. Mul on suuri probleeme keskendumisvõimega. Tunnen, et mu mälu on kehvavõitu. Ei ole suutnud algklassides korralikult õppida ega ka nüüd, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mälu on treenitav, hästi treenitav.
1) Printsiip - terves kehas on terve mälu. 1/5 verevarustusest läheb aju tegevuseks. Hea kehalise treenituse korral on selle 1/5 absoluutarvud palju suuremad. ...

Loe edasi

keskendumishäire

Kahtlustan, et mul on kaasasündinud keskendumishäire. No kohe ei suuda keskenduda, tee mis tahad. Tunnen end tihti eriti saamatuna ja sellest siis depressioon ka takkapihta. Pole kunagi psühhiaatri ega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kehalised harjutused annavad metoodika trenniks. Terves kehas tervem vaim, keskendumine. Siis saab juba ka psüühikat treenida - alul päheõppimised, siis arusaamised-mõtisklused. Minu harjutus aitab sellel ...

Loe edasi

Seletamatud nutuhood

Tere doktor,
mure järgmine - juba paar viimast aastat kannatan seletamatute nutuhoogude all (need pole mitte ahastushood, vaid lihtsalt pisarad voolavad... Neid põhjustavad nii positiivsed (head ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nutt puhastab hinge ja nutt parandab haavu. Organismile nii kehaliselt poolelt vaadatuna kui ka vaimsest küljest lähenedes - vägagi kasulik. Võtke need rõõmu-nutu hetked Teile sobival ajal ette, suunake ...

Loe edasi

Keskendumishäire sündroomist.

Olen 21 aastane meessoost üliõpilane.
Arvan, et mul on keskendumishäire sündroom ja ma ei tea mis mind aidata võiks või kuidas toimida. Millised on minu alternatiivid ja kas peaksin ennast ravima ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleemi olemus selguks Teiega kohtumisel. Sellest siis ka konkreetsemad soovitused.
Praegu aga:
1) valige nende sadade raamatute soovitustest välja 10 (kümme) ja neist iga päev kasutage ...

Loe edasi

keskendumishäire

Tere. Seni hea õppeedukusega abiturient ei suuda enam üldse keskenduda ega sundida end õppima. Üleõppimist ei ole olnud. Mõistusega võttes saab aru, et peaks õppima, kuid ei suuda alustada. Kui lõpuks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võtke minuga ühendust: kirjutan rohu, annan psüühilisi võimeid ergutava harjutuse.
Helistage 56 463 830
Jüri O.-M: Ennet

Loe edasi

Ravimisest väsinud.

Tere!
Lühidalt öeldes on probleemiks on väsimus enda ravimisest. Vanus 27 ja rohkem kui 1 a olen kord või paar kuus käinud günekoloogi vastuvõtul, teemaks põletikud ja mure viljatuse pärast. Olen ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Täpsustage günekoloogiga raviplaanid, soovitused, orienteeruv ajakava - selgus asjades annab lootust, usku, enesekindlust, reipust. Teadmatus väsitab, ahistab. Kuna põhiprobleemid asuvad väikevaagna ja ...

Loe edasi

depressioon!?

Tere,

Olen 28 aastane naine. Mu elu tundub mulle igatpidi mõttetu. Olen küll sotsiaalses mõttes igati "edukas"-st. olen kõrgharidusega, juhtival kohal, loominguline, üle keskmise väljanägemisega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olete noor ja ilus elu ees. Praegust muresõlme on punutud seitse kuud, selle lahtisõlmimine vajab veidi aega, natuke rohtu, kannatlikkust ja Teiepoolset kaas- ja koostööd. Alkohol sellise masenduse perioodil ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: