Mure sõbra pärast 12.10.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Kamp toredaid noori inimesi (aastates 21-23) käib koos juba kooliajast. Üks noormees läks kooli lõpetanuna koos emaga välismaale. Nad said kumbki omaette korteri ja elasid, keegi ei tea kuidas, kuid nagu teised on aru saanud, ei olnud sellel noormehel kedagi, kellega läbi käia või rääkida, ta oli ihuüksi. Vahel tuli ta kodumaale ja kohtus oma vanade sõpradega. Sõbrad taipasid, et midagi on lahti, poiss räägib imelikku juttu (teda jälgivad välismaised spioonid ja et ka ta sõbrad räägivad teda taga ja vihkavad teda). Lõpuks tuli noormees kodumaale tagasi, keegi ei tea kus ta elab, kas töötab. Ta tuleb ei tea kust ja läheb jumal teab kuhu. Ta ei suhtle või suhtleb äärmiselt minimaalselt, istub nurgas ja jälgib teisi. Viimasel sõprade koosviibimisel, kellelgi oli sünnipäev, peale õllelonksu, hakkas ta rääkima, muudkui rääkis ja rääkis ja rääkis, kuid need olid vaid sõnad, keegi ei saanud midagi aru, sest ta ei suutnud lauseid kokku panna. Lõpuks kõik tüdinesid temast ja hakkasid omavahel suhtlema, selle peale ta vihastas, võttis noa ja kukkus sellega teiste ees vehkima ning lubas maha tappa. See kõik ei olnud esimest korda, nii on olnud ka ennem, ainult noaga vehkimine oli seekord juba tõsisem. Lõpuks ta otsustas ära minna (Tallinnast oldi 70km kaugusel), kõik proovisid temaga ilusti rääkida ja teda maha rahustada, ka minu tütar proovis teda takistada, kuid ta lükkas täie jõuga tüdruku pikali ja läks jala Tallinna poole. Nüüd jällegi kellegi sünnipäev läheneb ja noormees helistab taas, kuid kõik väldivad ta kõnesid ja ka kardavad teda, kuna ta ähvardab kõik maha tappa, sest teised tahavad talle halba. Samas pidi huvitav asi olema see, et kui tuleb mõni võõras inimene, siis paneb ta noa või kahvli, millega ta parasjagu vehkis käest ära ja lükkab selja sirgeks, ning tutvustab ennast viisakalt ja käitub nagu väga viisakas ja tavaline inimene, ühesõnaga keegi ei usu, et selline asi toimub. Samuti väidab poiss ise pärast, et ta ei mäleta midagi sellist teinud olevat. Nüüd aga on sõpradel tõsine mure, mis teha ja kuidas aidata. Kui midagi temaga või tema süü läbi teistega juhtub ei suuda noored endale andestada. Mida teha? Kui on sünnipäevapidu, on inimesed kindlasti mingil määral alkoholi tarvitanud. Kui nüüd tekib eelpool kirjeldatud sündmus, siis ei aita ju arstide ega politsei välja kutsumine, sest keegi ei usuks ju mis toimus ja samas ta pidi võõrad nii ära petma, et keegi ei usu, et ta oli hetk tagasi agressiivne. Samuti langeb veel suurem viha sõprade peale, et nad ta haiglasse saatsid. Kuidas nõiaringist välja saada? Noortel on tõsine hirm ja nad tunnevad end abituna, sest nad tahavad aidata, aga ei oska kuskilt otsast peale hakata. Nad ei suuda teada saada kus ta elab, ei suuda kindlasti ka meelitada arsti juurde. Samuti ei teata ka ta emast midagi. Niipalju on aru saadud, et ema oli hirmus "kanaema" ja sellepärast nad välismaal eraldi elama hakkasidki, kuid võibolla ema oli juba teadlik ammu sellest probleemist ning sellepärast oligi "kanaema" ja lihtsalt lõi nüüd käega. Samas noormees otsib kontakti, ning samas kardavad noored tõsiselt teda väga. Samuti piinab see probleem ka minu tütart väga, kas oleks ka tal kasulik psühholoogi või psühhiaatri juures käia, et ta saaks oma probleemi kellegagi arutada? Mina ei oska teda ja ta sõpru igatahes aidata ning head nõu anda. Palume teie abi!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Noormees vajab koheselt arstiabi, psühhiaater aitab. Tema ema saaks seda arvatavasti kõige paremini organiseerida. Kontakti saades saavad ka sõbrad teda tohtri jutule viia. Alkohol talle praegu ei sobi. Kannatlikkust.
Tütar! Kui kripeldab, siis kindlasti minna jutule.
Igast murest saab üle!
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?