Ähvardus tappa? 12.11.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tervitused!


Olen 27a. vallaline mees. Kuidas suhtuda sellisesse asja, kui ühel heal päeval hakkas üks abielus noor naisterahvas väitma, et mina tahan teda ära tappa? Rääkida ta sellest kellegagi ega kellelegi ei taha, vaid väidab pidevalt seda tapmise juttu. Mind ta väldib sõna otseses mõttes paaniliselt. Kunagi ma usaldasin seda inimest aga kui ta ühe tähtsa suhte sassi ajas see ise hakanud suhtenõustaja, kui ma Eestist pikalt ära pidin olema, siis hakkasin teda vältima. Ei mingit salasuhet, vaid valed minu kohta mida keegi kahjuks lõpuks ilma minuga rääkimata uskuma jäi. Siis üritas ta minu tutvusringkonna minu vastu keerata sellega, et ma ei ole normaalne jne. Elasin need jamad kuidagi üle. Suhtlen tuttavate ja sõpradega, jälle. Ta mees on juba lapsest saati sõber olnud. Ei saa ka temaga suhelda, sest siis on koheselt neil tüli majas. Tänu nendele asjadele tarvitan siiani depressiooni vastaseid ravimeid. Arvasin, et viga on minus (midagi endale märkamatut) ja pöördusin psühhiaatri poole. Ainult mõõdukas depressioon on nendest asjadest.
Ainuke ähvardus on olnud see, et lubasin temale teha seda sama, mis tema minule põhjustanud on! See kiri käis politsei käest ka juba läbi. Kehitati õlgu ja soovitati sellel naisterahval mind ja sõpru ära kuulata. Nüüd olen sedagi teada saanud, et see naine pidi siis rahu saama, kui mind enam olemas ei oleks. Mingil aja perioodil peaaegu oleks tal see soov täitunudki!
Lahendus oleks see, et asi sinna paika jätta ja eluga edasi minna. Kuid siin on väike AGA. Meil on palju ühiseid tuttavaid ja sõpru ja nemad on pandud valiku ette: Tema või mina seltskonnas!?

Kunagi nooremad olime siis oli ta minusse mingi aeg armunud, kuid lükkasin tema soovid tagasi.
Ta mees pidi vahepeal paari aasta jooksul pikalt välismaal õpingutel olema. Nad olid palju ja kaua teineteisest lahus.
Kuna ei suhtle enam kummagagi nii nagu kunagi, siis eriti ma neist enam ei tea, kuigi ta mehega saame ikka mõnikord kokku. Kuid tema mees ei taha ka seda probleemi näha.
Asi ka veel selles, et sõbrast oleks kahju, kui tal ka ükspäev üle viskab see naise imelik olemine ja peavad lahku minema. Aga samas on palju normaalseid naisi ka olemas. Ning kahju sedagi vaadata, mis on sellest naisest saanud, kunagisest sõbrast.
Tuli selline enam vähem hoolitsev kiri, kuid siiski mul on mõnikord selline tunne, et ta on selle ära teeninud, kui ta ise oma sotsiaalsed suhted vussi keerab ja mingit normaalsemat lahendust väldib!
Sai kirjutatud, kergem hakkas kohe. Kuigi sellel teemal nii mõnegagi vestelnud. Siiani asjatult.

Elu nagu seebiooper! :)

Kas teie näeksite mingit lahendust?
Oskate nõu anda, mida teha ja kuidas edaspidi käituda?



Ette tänades!
Nõutu I.K.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Variante palju:
a) Tema armukade, b) Teie armukade, c) Temal selleks põhjus, d) Teil selleks põhjus, e) Temal luulukad, f)Teil luulumõtted, g) Teil mõlemil seda luululisust jne, jne.
Vajalik üheskoos perenõustaja juures ära käia ja siis on asi selge, et kellele moraaliõpetust ja -praktikat, kellele arstirohtu või siis haiglaravi soovitada.
Just nii!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?