Tahaks abi 28.10.01 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere

Olen 19-aastane. Umbes 14-aastaselt hakkasin tegema üleskirjutisi

oma emotsionaalse seisundi kohta kui see jälle väga hulluks minema

hakkas. Mõne aasta möödused neid kirjutisi lugedes avastasin õudusega,

et igal pool on juttu enesetapust ja eluväsimusest, nii hakkasin vaikselt

aru saama, et põen depressiivsust. Mul on olnud paar väga rasket "hoogu"

mis on kestnud umbes pool aastat ja terve hulk pisemaid masendushooge.

Siiani pole ma arstidelt abi küsinud, kuid nüüd tunnen, et enam nii elada

ei taha, et tahaks muutuda. Mul on kõrini sellest, et ma pidevalt piiramatus

koguses sööma pean ja kunagi oma asju tehtud ei saa, olen suhteliselt

apaatne enamuse ajast, eriti kurnavad mind pidevad äärmusest äärmusesse

meeleolumuutused, tuttavad püüavad ka eemale hoida, kui mul jälle halb

tuju on, sest ausalt isegi ei suudaks sellise inimesega koos ühes ruumis viibida.

Kust abi saada? (Elan Tallinnas)

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Analüüsite end liigse tähelepanuga ja praeguse sensitiivsuse (tundelisuse) juures see võib isegi olemasolevaid ebameeldivaid tundeid suurendada. Ka eelnevate kirjutiste lugemine ja selle kaudu endale diagnoosi panemine ei ole praegu otstarbekas. Andke teatud ajaks see analüüs ja diagnoosimine tohtri kätesse. Ta saab sellega hakkama ja Teie saate sellest tegevusest veidi puhata.

Kindlasti kaasab hingetohter ka teid emotsioonide rõõmulaulu loomingusse.

Abi saate Tallinnas: a) elukohajärgse psühhiaatri vastuvõtt Tallinna psühhiaatriahaiglas või b) eratohtri vastuvõtt. Olete noor ja tubli. Tervise ja meeleolu saate korda, sõbrasuhted paranevad. Võite ka minule helistada. Parimate soovidega Jüri O.-M: Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?