Mure suhte pärast 11.10.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Mul on mure oma partneri (m 25) ja meie suhte pärast. Oleme tuttavad natuke üle aasta aja. Mind on kogu aeg häirinud tema juures teatud käitumisiseärasused, mis mulle palju haiget on teinud. Mõni päev tagasi avastasin juhuslikult, et nendel negatiivsetel omadustel on suur sarnasus autismiga. Sellest ka minu mure, et kas on reaalne püsivas suhtes olla inimesega, kes sinuga emotsionaalset kontakti nagu ei saakski.
Tema suhtumine minusse on valdavalt selline nagu suhtutakse teenijasse või alamasse. Koju tulles küsib ta harilikult, miks see või teine asi tegemata on ja imestab, et mida ma küll kõik see aeg teinud olen (tema arvates laiselnud).
Talle on harjumatud kõik uued ja ootamatud asjad. Ta sattub kontrollimatusse raevu näiteks tühja paberilehe pärast. (" Miks need lehed tühjad on! Seleta mulle!!!) Ta on harjunud kuulama sama muusikat kogu aeg. Väga halvas tujus laseb ühte lugu lausa lõputult korrata. Igasugustele ettepanekutele on esimeseks reaktsiooniks - ei. Pilkkontakti väldib isegi minuga. Teiste inimestega rääkides lausa 100% liselt.
Ta kunagi meenutas, et on sündinud enneaegsena ja võibolla sünnitraumaga. Lapsepõlves olid õppimisprobleemid ja vajas järeleaitamist logopeedi juures. Võõraid inimesi ei talu üldse ja suhtlemist väldib. Vaatamata kõigele on aga praeguseks kõrgharidusega ja jätkab edasi õppimist.
Ta on oma varasema elu kohta rääkinud ka et on esinenud konrollimatut käitumist - on sattunud mõttetu asja peale raevu ja löönud oma elukaaslast. Tal pole lihtne sõprussuhteid luua, sest tema jutusse poetuvad sageli sellised teravad ütlused, mis inimesed eemale tõrjuvad. Samas ise ta ei suuda kuidagi mõista, mida ta on halvasti öelnud. See kõik paistab vägagi sedamoodi, et tal puudub (nagu autismi puhul) ettekujutus teiste inimeste tunnetest.
Polegi oluline mis see tema haiguse või seisundi diagnoos on. Tahaks mõista, miks ta nii ebainimlikult käitub mõnikord ja mida sellistes olukordades oleks õigem teha. Ta on käinud ka psühhiaatri juures ravil (depressiooniga arvatavasti) ja me oleme ka koos psühholoogi juures pereteraapias käinud.
Ma ise ei tunne meie suhet päris lootusetuna, kuid arvan, et peaksin täpsemalt teadma, mis tema peas tegelikult toimub, et ka ennast kindlamalt tunda.
Mida ma peaks tegema? Kuidas vältida tema kontrollimatut käitumist ja alusetult teravaid sõnu?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Miks Temal eelmine kooselu purunes?
Kas olete kellegi teise omand, alam, teenija, hüpiknukk... või on ikkagi mingi ühine kooshoidev ühisosa - hingeline või vaimne ka olemas? Eelkõige näen siin ikkagi sellist "tüüpi", minakeskset tegelast, Ego-tsentrilist isiksust, kes vajab teenijat, elusat tolmulappi, oma vihastamise mahareageerimiseks nõrgemat olendit. Kui Teile selline roll ja elu meeldib, siis - olge selliselt "õnnelik".
Autism - Mental introversion in which the attention or interest is fastened upon the patients own ego.
Diagnoosidega las tegelevad arstid. Teie küsige aga oma südamehäälelt nõu - millist õnne ma tahan, kas sellist elukaaslast endale soovingi, kes minust ei hooli? Või hoolib nagu teenijast, alamast, tolmulapist!
Igaühe jaoks on kuskil keegi!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?