häire 28.03.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

tere
Mul jäi selline mulje, et siin nõuannetelehel ei julgustata mitte ülekaalulisi oma kehakaalu normaliseerima, vaid sisendatakse, et tõenäoliselt on hoopis tegemist depressiooni või mõne isiksusekompleksiga vms ning, et pigem peaks ravima hoopis oma psüühikat. Kui ma olen tore inimene, aga mitte keegi mu esteetiliselt ebameeldiva välimuse ehk siis ülekaalu tõttu ei püsi piisavalt kaua mu kõrval, et mu nn. sisemist ilu avastada, siis lubage arvamust avaldada, et mul tekib tõepoolest mingi tõrjutustunne või midagi sarnast, mida teie kindlasti palju osavamalt oskaksite sõnastada.
Mul ei ole probleeme madala enesehinnanguga - olen oma isiksuseomadustega väga rahul, paraku tundub, et hingelise läheduse tekkimiseks on võrdlemisi oluline siiski teataval määral kohtamas käimine ning visuaalne vastuvõetus. Kuna ülekaaluga teatavasti kaasnevad rasvavoldid ning suuremad gabariidid, siis ehmatab see sageli enamiku meie ühiskonna survest mõjutatud mehi ära.
Muidugi võib mulle väita, et ju siis polnud väärt mees jne., aga mina isiklikult jagan küll arvamust, et vähem matsakam tore inimene on mu hingele atraktiivsem kui rohkem matsakam.
Seega, mõistes tänu sellele leheküljele, et valdaval osal inimestest on mingi psüühikahäire, siis põhimõtteliselt pole ju vahet, kas ma põen depressiooni seetõttu, et mind tundma õppida ei juleta või põen alaväärsuskompleksi, mis vähemalt lükkab mind oma kehakaalu jälgima ning annab mulle elurõõmu, mida ma 20 kilo raskemana oma ilusa isiksuse taustal tunda ei suutnud.
Kuna mul aeg-ajalt tekib tunne, et psüühikahäireid peaks ravima lisaks ka neil,
kes paksemaid inimesi alateadlikult oma partneritena iial ei suudaks näha (ning neid on väga palju). Kuna ravi vajavad üldiselt haiged inimesed, siis tekib küsimus, et kes on haige ja kes mitte ning keda peaks suure maailmavaatevääratuse tõttu rohkem ravima - kas neid kes endaga rahul pole või neid, kes teistega?!
Minu arust on ülekaalulisus järjest kasvav probleem kogu maailmas, seetõttu siis tuleks pigem julgustada neid väheseid, kes endas leiavad tugevust iseseisvalt selle vastu võidelda. Ülekaalulisusest tingitud haigusi on ju märgatavalt rohkem.
Tõenäoliselt olen oma personaalse psüühikahäirega nn eitusfaasis, sest leian, et mul küll muud häda enne polnud kui ülekaal. Nüüd, kus ka sellega hakkan toime tulema ning värskelt tärganud elujõud mind hämmastab, olen arusaamatuses, miks ei peaks selline tegevus olema positiivne ja igati toetatav.
Ja veel - oma kehakaalu hakkasin langetama sel põhjusel, et mulle ei meeldinud oma peegelpilt (jäingi vahele endaga rahulolematusesündroomiga), paratamatu on asjaolu, et suhtumine minusse on meeste poolt muutunud ning nüüd võin mina valida, kelle sisemine ilu minu omaga kõige paremini klapib mitte (siiski ihates olla armastatud) ei pea leppima lihtsalt viimase (ainsa) alternatiiviga.


Kena kevadet teile,
Kadri

P.S. Milline on teie diagnoos minu häirele?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Mul ülimalt hea meel, et mehed Teile ja Teie meestele jälle suuresti meeldima olete hakanud. Kehakaalu korrigeerimist olen alati rõhutanud, julgustanud ning sealjuures eriti esile toonud depressiooni kõrvaldamise vajadust. Depresseiooni tõttu, eriti varjatud depressiooni tõttu see kehakaal normist välja nihkubki. Depressioone on: nn tavaline, kõigile arusaadav, nähtav ja on ka nn. varjatud e. larveeritud depressioon. Kui seda esimest on ca 15%, siis teist on 86%. 86% sellepärast, et hästi meelde jääks, et seda on väga palju. On olemas ülekaalulisust ka mitmete hormonaalsete häirete korral, aga seda ei pidanud ju ka Teie silmas.
Kui Teil kõik korralikult laabub, siis ju diagnoos - Terve.
Jätkake tervislikku eluviisi,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?