haige hing 01.11.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Peale 17 kooselatud aastat leidis abikaasa uue kaaslase. Põdesin seda 1.5 aastat. Siis kohtusin ise uue mehega. Nüüd oleme olnud koos 1.5 aastat. Kuid... Olen pidevalt oma mõtetega eelmise mehe juures. Kuna elame erinevatel maadel siis suhtleme tihti telefoni teel. EXabikaasa on lubanud nende aastate jooksul korduvalt tagasi tulla, kuid palub aega, et oma tegemistega teises linnas hakkama saada. Nii see on veninud juba aastaid.
Tunnen end uue partneriga enam-vähem. Oleme arutanud meie tulevikust ja otsustanud, et meist ei saa kunagi elukaaslased. Olemegi jäänud nagu rohkem sõpradeks. Suhtleme paar korda nädalas.
Mureks miks aga kirjutan on, et ei suuda ex-iga lõppu teha hinges. Saan aru, et need tema lubadused on mäng.
Tõusen sageli hommikul ja olen kolm päeva (vahest kauem) tema juures oma mõtetega. Need on minu raskemad päevad ja kahjuks korduvad tihemini. Kõnnin terved päevad omades mõtetes ja ei saa millegagi hakkama. Koju jõudes võin lihtsalt voodil või diivanil losutada ja magama minnes näen teda unes.
On mõned päevad kui tõusen ja olen kindel, et enam ei helista ega võta ka tema kõnesi vastu. Olen aga selleks liiga nõrk.
Paratamatult ei suuda ma aga sellise eluga edasi minna, sest petan ennast ja ka teisi sellise edasiminekuga.
Saan aru, et mõistlik oleks mõlemiga teha lõpp ja kõigega uuesti alustada, kuid selleks ei ole jõudu.
Teiseks paluksin teie arvamust uuesti kokku läinud abieludest. Kas inimesed saavad peale vahepealseid parntnereid uuesti kokku minna ja uuesti õnnelikult alustada unustades vahepealsed aastad?
Meil on ühisest abielust kaks alaealist last keda kasvatan mina.
Nagu siis eelnevalt kirjutasin ei oska ma lihtsalt elus edasist sammu teha. Samas ka segab, et ei jõua otsustada kas minna exiga kokku ja jääda ikka tema tulekut ootama.
Teid ettetänades Siiri Tallinnast.
P>S. Päevad mil mõtlen temale on ka tema mõtetes minu juures nagu oleme jutuajamistest aru saanud.