Aktiivsus- ja tähelepanuhäire? 19.04.23 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, viimasel ajal on tekkinud tugevad unehäired ning sellega on kaasnenud keskendumis- ning mäluhäired. Siiamaani olen arvanud, et need tulenevad ainult öösel töötamisest, kuid kuna unehäired on viimased kaks kuud kvetiapiini abil enam-vähem kontrolli alla saadud ning mälu- keskendumisprobleemid püsivad, hakkan arvama, et kvetiapiini abil unehäire ravimise näol on tegemist vaid sümptomi ravimisega.

Alustan siis algusest.
Lapsena olin väga aktiivne poiss, meeldis pättusi teha. 4-5 aastasena lasteaias käies vahest põgenesin oma kolmerattalisega koju, nii et lasteaiakasvatajad paanikas. Samuti meeldis kõike näppida ja omal nahal proovida.
Näiteks katsetasin, kas suudan sõrmedega saumiksri tera kinni hoida - lihtsalt hetkelise huvi tõttu arvasin, et äkki suudan - ei suutnud. Tulemuseks verest ujuv köök.
Samuti suutsin väiksena pea ees garaazikanalisse kukkuda, nii et koljus mõra.
Lapsena olin rahutu, püsimatu, krutskeid täis. Lemmikasjad olid võtmed - kui kuskil nägin, siis sama kiiresti nad ka kadusid. Kõik sugulased teadsid, et tuleb ära peita kui mina saabun.
Keskkoolis tulin hästi toime näiteks inglise keele, kunsti ja muusikaga. Matemaatika, keemia, füüsika olid vaevalised kolmed.
Hetkel hobideks samuti filmid ja kitarr. Kuigi vahest seriaali vaadates tuleb mõned kohad tagasi kerida, kuna poole vaatamise pealt hakkan mõtlema, et ei mäleta enam üldse mis viimase paari minuti jooksul juhtus. Igavate asjadega tegelemisel kipub mõte rändama minema.
Sama lugu ka näiteks lasketiirus - vaja lasta vasakusse sihtmärki 1 lask, siis teisel korral vasakusse 2 ja paremasse kolm. Kuid suutsin end segadusse ajada ning tulemuse kontrollimisel ei suutnud mõista, kuidas sai vasakusse 2 auku ning paremasse 4. MÜSTIKA.
Sihtmärgid ise olid ühesugused ning kõrvuti, võibolla seepärast ajasin nad segamini - suutmata hetkelises pingelises olukorras eristada vasakut ja paremat ühesuguse välimusega paberlehte või mäletamata, kuhu esimesel tiirul ühe lasu teinud olin - vasakule või paremale.
Enne praeguse elukutse leidmist käisin ka infotehnoloogiat õppimas - täpselt 5 päeva. Tundus nii kuiv ja igav, et ei suutnud keskenduda ja hakkas vastu, mõte rändas tundides kogu aeg mujale. Seetõttu valisin praktilisema elukutse.
Depressiooni ja kehva tujuga olen maadelnud aastaid. Vahest on mõnda aega väga hea tuju, ja siis väga kehva. Otsest põhjust pole. Võibolla tuleneb üksindusest või võimetusest leida midagi, millest rõõmu tunda - ei tea.
Veebruarist saadik võtan kvetiapiini. 12,5mg hommikul, 12,5 õhtul. Aitab paremini magada ja vähendab ärevust. Enne ilma tabletita oli väga katkendlik ja kehva uni, ei suutnud uinuda kui vaja ja ärkasin öösiti mitu korda. Pikk uni on siiamaani, tavaliselt magan 9-11 tundi.

Suur küsimus siis olekski, et mis mul siis viga on? Normaalseks minu arvates sellist asja kindlasti nimetada ei saa. Ise guugeldades samastuksid mu sümptomid nii depressiooni, bipolaarsuse kui ka ATH-ga.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kvetiapiin sobib - leida endale sobilik annus. Apteegi vabamüügis Melatoniin - seda proovida. Soojad joogid.
Elukorraldus: Töö ja Puhkus – Kaksainsus.
1. Igapäevaelu ja tegemine on nagu külakiigel kiikumine - liigutamine töö suunas ning siis puhkuse poole. Ja nii rütmiliselt ja mõlemas suunas - siis suudame tegutseda ja enneaegselt ei väsi.
2. Seega – puhkuse ja uneprobleem on sama tähtis tööde-tegemistega. Kui eirame puhkust, siis kannatab ka töö. Kui rügame ainult tööd, siis tulevad unehäired.
3. Une arvelt Tark ei võta. Sportlased teavad taastumise tähtsust. Nüüd tead sinagi, Väljavalitu.
4. Kes oskab taastuda, see suudab ka produktiivselt ning Loo¬minguliselt töötada.
5. Väljavalitu! - vt minu raamat Väljavalitu! Sealt leiad juhiseid. Olgu sul julgust ja oskust õigesti puhata, (päeval lõõgastushetked, siis püsid Õnnerajal.
Päevik hoiab õigel terviserajal. Iga tera tervise varasalve on kasuks.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?