närvivapustus 26.01.16 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, ma ei tea kust alustadagi. Elu on keeruline olnud. Elasin kooliajal yle väga hirmsa koolivägivalla. Mind peksti, kutsusti hyydnimedega, sylitati pähe, keegi ei sõbrustanud minuga, joonistati pilte minust, pandi hyydnimed, olin heidik. Mul oli 7 a raske aknevorm. Väga raske. Nägin välja tõelin monstrum. Ma ei imestagi, et mind niiviisi koheldi.
15aastaselt mind vägistati. Ja jäin sellest ka rasedaks. Tegin abordi. Suhteid on mu elus vähe olnud. Oli yks suhe mis kesti 6,5 ja kaks teised olid 2 aastased.
Nyyd praegu olen suhtes olnud kaks aastat ja mul selle sama mehega laps. Olen last terve elu soovinud. Käisin 7 a arstide juures, et rasestuda. Ja kui viimaks jäin, oli väga raske rasedus. Enamuse aja veetsin haiglas. Synnitus oli veel hullem. Lapse sydamelöögid puudusid ja kui ta kõhust välja saadi, elustati teda. Mäletan kuidas seal laua peal pikali olin ja mitte keegi ei öelnud mulle mitte midagi. Vaid nägin kuidas yks arst selle laua äärest ära tuli ja jooksis nuttes palatist välja. Laps ei teinud häält. Mingi aja pärast viidi ta ära ja me veetsime temaga 2 nädalat haiglas. Ta viisi kuvöösi ja pandi miljon juhet kylge. Arstid ytlevad, et ta jääb eluks ajaks niiöelda riskilapseks. Aga miks ma kogu selle loo kirjutan. On sellepärast, et ma ei ole kunagi nii närvihaige olnud, kui selles suhtes :( Mu mees on väga osava jutuga. Ehtne müügimees. Kõigile ta meeldib. Raseduse ajal ma ei saanud mingit tuge temalt. Ytles, et pean ise oma asjadega hakkama saama. Aga meil olid suured tülid. Ja juba siis olin ma mitmeid kordi oma suure kõhuga maas pikali, silme eest must, minestushoog peal, syda paha, värinad... ja siiani on need hetked veel alles. Tylitseme siiani. Ja ma ei suuda end kontrollida. Ta vastab mulle nii ülbelt, nii halvasti, nii vastikult. Ta teeb mulle nii haiget, et viimase tüli käigus läksin talle kallale. Läksin talle kättpidi kallale. Tema sellepeale esimest korda nuttis ja palus vabandust. Pärast seda tyli läksin kodust eemale isa juurde. Ma ei suuda koju tagasi minna. Ta karjub mu peale, et pean koju tagasi minema. Aga ma ei suuda. Ta on mulle niipalju haiget teinud, et ma ei tea kuidas ma suudan talle andestada. Olen täis viha. Minus on niipalju vihkamist sees. Tahan sellest lahti. Kui ta helistab mulle siis me ei saa omavahel kokkuleppele ja kõne lõppeb alati sellega, et mina olen hysteerias ja endast väljas. Karjun ja röögin ta peale. Söön palderjane ja muid selletaolisi tablette peaaegu, et 20 tki päevas. Kuna annan veel õhtuti lapsele rinda siis perearst ei ole nõus mulle tablette kirjutama. Aga ma vajan neid. Olen lapsega põhimõtteliselt yksi koguaeg olnud. Laps on 10 kuune. Meest ei ole kunagi kodus abiks olnud. Ema elab mul soomes ja isal on uus pere. Olen vaid mina. Mul on temaga niipalju tylisi ja arusaamatusi olnud. Ta veedab väga palju öid töö juures. Ta helistab igapäev oma sõpraele. Ta tahab igapäev nendega kohtuda ja rääkida. On nii mitmeid kordi olnud, kus kõigi teiste arvmused loevad palju palju rohkem, kui minu oma. Ma vihkan teda nyyseks :( Pärast seda viimast tüli :( Ma ei suuda talle enam mitte midagi andestada :( tahan talle samuti haiget teha. Aga ma ei ole nii osav sõnadega. Eks sellepärast ma talle ka kallale läksin. Ma ei jõua nutta enam. :( ma ei jõua. Olen kogu oma synnitusjärgse depressiooniga koguaja üksi olnud. ja siiani olen.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Saite mineviku-jamadega hakkama, saate ka nüüd. Minevik olgu mõistuslikkuse tasandil, tarkuseterade tasandil ja negatiivset emotsiooni sealt olevikku kaasa ei tohi võtta. Seega - elutarkust palju.
Vaja on Võidelda, Lapse nimel võidelda, enda Väärikuse nimel võidelda. Lapse nimel - see annab Emalõvi väe ja võimu.
Veidi aega Isa juures - suurepärane. Abikaasale teadmiseks, et kui Lapse kasvatamisest ja koduelust osa ei võta, siis kokkusaamist niipea loota ei ole.
Oma Väärikuselatt tuleb Inimlikule kõrgusele tõsta - enda nimel ja Lapse nimel.
Jalutuskäigud on teile mõlemale kasulikud, rahustavad.
Minu Palve esimene samm on lihtne ja tõhus.
Rahustav tee mõjub: kõige enam rahustab neelamine, soe jook veidi enam ja rahustavad apteegi-hürdid lisavad veel veidi rahulikkust. Põhiline rahustaja - neelamine.
Kosmoses (Vana-India tarkade arvates) ja inimeses on samad nö elemendid: materiaalne, vaimne ja ananda e õndsus-õnn. Terve Universum on seda õndsust täis ja hingates (ilma pingutamata) seda sealt saamegi:
a) väike ohe-ohkamine tühjendab negatiivsest ja siis on vaba ruumi õnnele-õndsusele.
b) Sisse hingamine olgu vaba ja tuleb (kujutlusega) läbi kogu keha. Seda proovida ja varsti ongi selge. Kujutlus on tähis, hingamisliigutus sisse olgu vaba, ilma rõhutamata, sellele isegi ei mõtle - tuleb vabalt.
Korralik öine puhkus ja päeval mini-puhkehetked.
Kuulata südame häält, see ei eksi.

Lapse nimel - Võitlus, nagu Emalõvi!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?