Ärevus-/paanikahäired, depressioon 27.03.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.

Olen siis 20aastane noormees [mais saan 21].

Ligi 5-6 aastat tagasi, kui käisin veel koolis [nüüdseks tööinimene] tekkisid mul probleemid südamega.
Südame puperdamine jms. Tehti EKG, arvati, et südamelihaste põletik. Määrati rohud. Sõin... kuid tolku midagi, lisandusid ka vahelöögid.

Saadeti Tartusse uuringutele. Uuiri puuriti südant/tehti igasuguseid vereproove jne. Kõik korras. Isegi uuringu ajal tekkis vahelöök mis oli väga häiriv [üldse ei meeldi mulle täiesti selili lamada, väga imelik tunne on, nagu süda tahaks rinnust välja karata]. [Südames on mul ka lisajuhtetee, mis Tartus avastati]. Mainiti ka, et ''vedelikupuudus''

Paberitega saadeti siis perearsti juurde tagasi. Tema saatis psühholoogi juurde. Sain diagnoosiks ärevushäired jms. Kirjutati rohud. Mida ma aga ei söönud [Ei tahtnud ADsi sööma hakkata].

Nüüdseks olen perearsti vahelt jooksnud ~5 aastat oma südamepuperdamisega jne. Kõike olen kannatanud. Pidevalt surmahirm, süda taob rinnus kõvasti nii, et üle kogu keha tunnen pulssi.

5-6es aasta jookseb praegu, mil olen kannatanud erinevate sümptomite all.
Ja praegu on eriti raske, elus on palju stressi jne. Väga halbu asju on juhtunud jne + pidev surmahirm [just sellep. et süda puperdab].

Olen mitmel korral lasknud südant uurida, korras. Vereproove tehtud korras. Kilpnääre korras.

See ei ole normaalne, et mul süda puperdab päevad läbi, viimasel ajal iga väiksema liigutuse peale süda hakkab taguma + pulss kiireneb.

Perarstil käies ja kurtes ikka ütleb, et ''ärevus''. Kuid millegipärast ma kahtlen, et see ainult ärevus on. Ärevust on ka, seda ma ei väida, et pole...

Aga vahel süda taob niiöelda ''parema mandli juures'' vms. Tunnen muplsumist/tukseid paremas kõrvas/mandlis [ei oska seletadagi, väga veider tunne, see juba ~2a olnud]. Kuid harva...

Terve inimene ei tohiks tunda enda südame tukseid/pulssi. Näen, kuidas süda taob läbi rinna (kui peale vaadata) + tunnen igat südamelööki.

Samuti ~1a tagasi, kui tehti koormustest jällegi mulle, oli kõik korras v.a see, et ''taastumine kehv''. Liiga kaua taastun & minigi ''alumised veresooned'' pinge all. Sain tabletid, sõin mõnda aega, kuid siis jäi kuur poolikuks enda lohakuse pärast.

Tahtsin uuesti kuuri teha, läksin perearstile (kes kirjutas rohud). Ütles ''sa ei tohikski südamerohtusi süüa'' jms.
Tundub, et ta ei võta mind tõsiselt.

Nüüd paar päeva tagasi käisin uuesti perearstil (asendusarst oli), kes kuulas mind ära ja vaatas mu haiguslugu. Ta rääkis seal erinevatest sündroomidest, millest ma midagi aru ei saanud.
Tehti ka EKG, kuna kurtsin, et peale 3 km kõndimist väga raske/selja pealt valus tunne & kops koos. EKG oli korras v.a see, et ''tipulöögid'' olid tugevad vms, ei saanud aru. (EKG paberi sain enda kätte, kui mingi soov andmete järgi, võin anda).
Küsiti veel ''Ega sa amfetamiini/muid narkootikume ei tarbi'' peale EKG. Ma olin jahmunud. Kuna süda millegi pärast lööb tugevasti (KAS TÕESTI NÄRVID?)

Hommikuti kui suitsu ette panen, tõuseb pulss, tunnen kuidas terve keha tuksuma hakkab jne.
Joon kohvi
Suitsetan
Mandlid on korras
Vanus 20
Kaal ~65-70kg

Ma ei oska midagi peale hakata ning vajan lohutust. Oma perearstilt ma seda ei saa. Viimati sain ''viirpuu tilgad'' ja ''symbral AD'd''

Kui on lisaküsimusi, palun küsige. Üritasin need 5 aastat siia väga lühidalt kirja panna.

See ei saa ju närvidest olla, kui vahel isegi kükitades südame kurku lööb & pulsi järsult madalaks lööb nii, et hinge matab.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Prof. A. Linkberg (1899-1970) oli kuulus kirurg ja õppejõud ning tema õpetusõnad olid sellised - kui patsiendil on probleem, kus suitsetamine on tõsiseks riskifaktoriks või haiguse halvendajaks, siis nende patsientidega ta enne tegelema ei hakka kui suitsupakk oli med.õe kätte antud ja selgehäälselt profile öeldud, et olen nüüd suitsust prii.
See on üks kuldaväärt printsiip - pole mõtet ühe käega ravida ja teise käega end tossutades jälle haigemaks teha.

Ärevushäirete "murekatla-mudel" teeb puust ja punaseks stiilis ning maakeeli selgeks, et liigse pinge all "katel" e. organism annab endast tunda seal, kus see "katel" e organsüsteem suhteliselt nõrgem (mitte veel väga haige) on. Südame valdkonna kaebuste korral on seega vajalik kardio-vaskulaarsüsteemi samm-sammult tugevamaks muuta.

Psühhosomaatiline toime organismis on ammustest aegadest teada, teada on, et närvipngete korral kehaline tervis endast tunda annab.
Seega on vajalik ka psühhoregulatsiooniga tegeleda ja seeläbi teadlikult närvipingeid vähendada - liigne stress "aurukatlast" välja lasta.

Arstirohi on ärevushäire kõrvaldamisel vaid esimene sammukene, harjutused (viis rühma - vt. raamatust "Väljavalitu" Tervisemaja ptk-st), ja uus eluhoiak e "uued prillid" on kindlasti vajalikud.

Stressi tekkel/mittetekkel on ülimalt oluline, et inimene oma elusihte teab (kaks käru vedada) ja oma andekuse esilekergitamisel ka sotsiaalse keskkonnaga (mis ülitähtis ja mida ka oma ühiskondliku aktiivsusega mõjutama peab) arvestab. ("prillidest" ja kahest kärust vt. ikka samast raamatust).

Seega võimalusi palju, aga tegutseda on vaja.
Rõõmsat harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?