peavalu ja mäluhäired 17.06.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Minu probleem on pidevad peavalud. Kuna neid on väga tihti, siis on need tekitanud minus juba paanikahood. Viimasel ajal tunnen ka, et ei suuda asju ja nimesid meelde tuletada, ei suuda mingit mõtet jälgida ning selle kõigega seonduvalt on hirm, et lähen hulluks.
Peavalud esinevad regulaarselt 2-3 päeva enne menstruatsiooni algust ja kestavad kokku 5-6 päeva. Need on sellised migreensed valud ja nende vastu aitavad kergematel juhtudel solpadein, raskematel triptaanidel põhinevad ravimid. Ilma nendeta ei möödu juba poolteist aastat ükski kuu. Lisaks on perioode, kus ärkan lihtsalt hommikuti peavaluga - kaela ja seljalihased oleks justkui kokku kuivanud, pead ei ole võimalik ettepoole painutada. Selle justkui vatti täis tunde vastu ei aita ükski ravim jakahjuks ka puhkamine mitte, sest just pärast ärkamist see valu tekibki. Olen neuroloogi juures teinud kõiksuguseid uuringuid (kompuuterdomograafia ja mingi klemmidega uuring), midagi kahtlast ei leitud. Neuroloog soovitas antidepressante.
Olen käinud selle murega ka naistearsti juures. Sealt öeldi, et see on premenstruaalne sündroom ja sellega ei ole midagi peale hakata.
Olen käinud ka psühholoogi juures, kes ei soovitanud üldse mingit rohtu.
Psühhiaater aga ütles, et mul ei ole depressioon, kuid soovitasid samuti antidepressante, kuid hoopis teisi kui neuroloog. Ka perearst soovitas antidepressante. Nõelraviarst ei soovitanud mitte mingil juhul antidepressante.
Päeval, kui peavalusid ei ole, on kõik korras. Mingit masendust ja apaatiat mul ei ole. Pigem tundub, et elus läheb kõik üha paremini,kui ainult neid peavalusid ja neist tulenevaid hirme ei oleks.
Hiljuti lugesin raamatut, kus oleks justkui mind kirjeldatud. Seal oli nende sümptomite põhjuseks toodud läbi elatud kriiside tõttu häirunud aju keemiline tasakaal, mis tsükli lõpul langeva östrogeeni taseme tõttu veelgi rohkem kõigutatud saab. Kriisid on minu puhul lahutus, lähedase inimese surm ja töö kaotus kahe aasta jooksul. Sel perioodil mul aga nii tihti ja nii hirmsaid peavalusid ei olnud (kuigi migreenseid auraga peavalusid on mul olnud aeg-ajalt esimesest klassist saadik). Nüüd kus sellest on juba mitu aastat möödas ja kõik läheb üha paremini, peavalud üha süvenevad. Raamatus öeldi samuti, et raviks on antidepressandid, mida tuleks võtta elu lõpuni, kuid rõhutati, et neid tuleb määrata pärast põhjalikke uuringuid, näiteks östrogeeni taseme uuringud veres tsükli eri aegadel. Minule pole keegi selliseid uuringuid teinud ja eri arstid on soovitanud erinevaid antidepressante. Kuna keegi ei ole mulle seletanud, miks ta just seda antidepressanti määras, siis ei julge ma neid võtta ja ei tea ka, milliseid eelistada. Võib-olla peaksin üldse hoopis östrogeenasendusravi saama? Pealegi lugesin siitki foorumist, et osa inimesi ei saa enam pärast antidepressantide võtma hakkamist üldse ilma nendeta elada. Mina siiski umbes pool kuud elan ilma igasuguse vajaduseta rohtu võtta.
Kas Eestis üldse keegi tegeleb selliste sündroomide uurimisega ja kas saaksin kuidagi ilma antidepressantideta oma olukorda parandada?

Õnnetu peavalutaja

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Pea valutab - järelikult pea on. Valutab - järelikult elus. Elus - järelikult annab asju muuta, muuta paremuse suunas.
Minu arusaam: peavalu üheks oluliseks põhjuseks on aju veresoonte ümber olevate lihaste vale toonus (millised virgatsained või keemilised ained seda põhjustavad - polegi hetkel ouline). Neid veresoonte lihaseid saab treenida, harjutada. Ja üheks neist - minu harjutus. Alustada neid sirutusi-painutusi rahulikul, tasa-tasa. Väike rohuke võib ajutiselt abiks olla. Ja selle määrab tohter.
Eestimaal on kombeks - üks tohter korraga. Ja nii see tervis, rõõm ja õnn tulevadki.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?