kõhnumine 02.05.09 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 71 aastane. 5 aastat tagasi vaevlesin kõhuvalude, nahasügeluse, suukuivuse ja kõhnumise käes. Olen 161 cm pikk (olin 164 cm) ja kaalust võtsin siis aastaga alla 10 kg ( varem 54 kg, siis 44 kg). Kahtlustati diabeeti ja ja siis peale uuringuid tsöliaakiat. Hakkasin pidama gluteenivaba dieeti ja tõesti kõik paranes, kaal tõusis 50 kg-ni.
Aasta tagasi lõi pärast 2-tunnist istumist tugev valu jalalabasse, see paistetas ja läks punaseks nagu roosi puhul, aga palavikku ei olnud ja 4 tunni möödumisel kadus tugev valu( Lioton1000 ja jalg üleval ), paistetus vähenes paari nädala pärast. Kuu aega hiljem ortopeedi juurde pääsenuna leidis ta, et oli tegu lihasevaluga ja Acroxia võtmisel paistetus kadus täielikult. Paar kuud tagasi lõi terav valu vasaku käe sõrmenukkidesse, aga seekord paistis olevat verevalum. 10 kuud tagasi lõi noahoobitaoline piste paremale poole vöökohale ja pärast seda äge kõhukorisemine. Perearsti soovitusel hakkasin tarvitama Omepi ja 2 kuud hiljem pääsesin oma hädadega gastroenteroloogi juurde, kes tegi haiglas põhjaliku 2-päevase uuringu (vereanalüüsid, gastroskoopia koos peensoole biopsiaga ja sonograafia). Leiti paranev maohaavand. Hakkasin edasi võtma Omepi ja 3 kuu pärast oli haavand kadunud Jätkusid aga torked kõhus ja lihastes, tugev nahasügelus ja suukuivus. Tehti soolte koloskoopia. Midagi ei leitud. Mind kuulutati täielikult uurituks ja terveks.
Tasuta arstiabi ei julgenud enam tahta.
Praegu kaalun 36 kg ja peaaegu skeletiks muutunud. Pisted on sõrmeliigestes, jalgades ja ka ikka kõhus, seekord vööpirkonnas ja ka rindkeres. Ainus arst, kes mu ülakeha kõiki konte on näinud ja mind ka käega katsunud, on mammoloog(30.05), kes õnneks ei leidnud midagi onkoloogia valdkonnas. Oli aga väga mures mu lihaste atrofeerumise(nii ta ütles) pärast. Olen nii kondine, et liigutamisel ja magades on tunne, nagu kondid hõõruksid mu nahka.
Rohtudest tarvitan praegu Norvasc it (vererõhu alandamiseks) ja ka Panangini. Aasta tagasi lõpetasin ka töölkäimise. Saan aru, et haigekassal pole raha ja iga on ka mul juba selline. Aga mu pere, kes on mu allakäiku jälginud, on minuga koos mures ja nõus kõiki uuringuid tasustama. Kuna olen ise sünnijärgne tõstamaalane ja keskkooliaegadest alates pelgulinlane, leidnud Teid nüüd internetist ja ka kaasmaalasi kuulanud, siis otsustasin Teilt arvamust küsida, et mida siis ikkagi edaspidi(kaua seda on?) teha või kelle poole pöörduda.
Lugupidamisega
ette tänades -M.U

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Kehakaal ikka niisama ja heast peast ei lange. On tehtud seedetrakti uuringud, see on hea ja vajalik, tore et need on korras, kuid kuskil peab olema ikka põhjus. Julgen loetleda mõned organid mida peaks uurima- kilpnääre ( ultraheli, TSH ja FT 4 analüüsid), neerupealised ( ultraheli, AKTH analüüs), luude ainevahetus, densitomeetria, kopsuröntgenogramm, vahest ka CT uuring rindkerest-kõhust.
Sõnum on selline, et uurima ja ravima peab, kohe päris kindlasti. Ebaselge kaalulangus on sümptom, mis paneb iga arsti võpatama ja kohe tegutsema. Olen kindel, et Teie perearst leiab võimaluse haigla uuringuteks veelkord. Haigekassa rahakotis on raha piisavalt et Teid uurida.
Vabandan hilisema vastuse eest !
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?